Liiklusjurist šokivangistusest: Reinsalu tegeleb probleemiga valest otsast (1)

Postimees kirjutas kuu algul, kuidas šokivangistust nõudev justiitminister on valmis kompromissiks – korduvalt roolist kriminaalses joobes tabatud inimest ootab automaatselt šokivangistus, kuid selle pikkuse saab kohtunik ise määrata.

Mäletatavasti oli Reinsalu (IRL) esialgne plaan muuta kohustuslikuks vähemalt viiepäevane šokivangistus korduvatele roolijoodikutele. Seda plaani kritiseerisid aga advokatuur ja kohtud.

Näiteks ütles kauaaegne esikohtunik Helve Särgava jaanuaris Postimehele, et tema endise kohtunikuna ei saaks sellist asja eales heaks kiita, kuna see võtaks kohtunikelt kaalutlusõiguse.

«See ei ole meie õigusriigi põhimõte. Kui täitevvõim hakkab karistusi mõistma, siis ei ole me ju sellises õigusriigis, kus me kõik tahame olla,» kritiseeris ta Reinsalu julget plaani.

Eile kiitis parlamendi õiguskomisjon muudetud seaduseelnõu heaks. Küll oli komisjonis neid, kes tahtsid šokivangistuse kohustuslikkuse üldse välja võtta, kuid selle poolt oli viis ja vastu kuus komisjoni liiget ehk see jäi siiski eelnõusse sisse.

Ehkki näiliselt võib tunduda, et minister tuli vangistuspäevade miinimummäära tagasivõtmisega sammu kohtutele vastu, ei ole vandeadvokaat Indrek Sirgi arvates vangistuse kohustuslikuks määramisega kaalutlusõigus kohtunikele tagatud. On siis ju seadusesse ette kirjutatud, et vangistus tuleb ilmtingimata määrata.

Advokaadi hinnangul läheneb minister probleemile valest otsast

«Pigem on siin küsimus põhmõttelises muutuses meie karistusõiguses,» leidis Sirk. «Seadusandja on varem kohtule andnud põhiseadusest tuleneva otsustusvabaduse, et otsustada, kas vangistus kohaldada, ja kui jah, siis kui suures ulatuses peaks see olema täitmisele pööratud. See on võimalik peaaegu kõigi kuritegude puhul. Nüüd me oleme alustanud karistusseadustiku mõistes ühe kergema kuriteoliigi puhul seda, et me niimoodi hiilivalt võtame otsustusvabadust ära,» oli ta kriitiline.

Sirk lisas, et justiitsminister Reinsalu seni põhilisim argument on olnud see, et roolijoodikuid karistatakse liiga leebelt. Kogenud juristi hinnangul on seejuures jäetud kõrvale statistika, mis joobes juhtimist käsitleb.

Kuigi see statistika ei näita Sirgi sõnul, nagu joobes juhtimine oleks kasvutrendis, nendib ta, et nende liikluspättidega, kes on korduvalt purjuspäi rooli taha istunud, tuleb igal juhul tegeleda. 

Šokivangistus ei ole advokaadi hinnangul aga see üks ja ainus võluvits. «Mulle tundub, et nendega (retsidiivsete roolijoodikutega - toim.) tegeletakse valest otsast,» sõnas ta.

Tänane seadus juba annab kõik võimalused

Juristi sõnul on seni läbi viidud uuringud näidanud, et neil inimestel, kes korduvalt rooli purjuspäi istuvad, on tõenäoliselt alkoholiprobleem. Ja just selle probleemiga tulekski tema arvates ennekõike tegeleda.

«Vaadake, mitte ükski vangla ei ravi inimest alkoholisõltuvusest vabaks. Ükskõik, kas ta on seal vanglas ühe päeva või viis päeva või koguni aasta. Alkoholisõltuvuse raviks on teistsugused meetmed,» rääkis Sirk.

See aga ei tähenda tema sõnul seda, et korduvalt purjuspäi tabatud roolikeerajaid ei peaks vangi panema. «Kuid see pole probleemi algpõhjusega tegelemine, vaid see on nii-öelda märgi otsaette löömine,» lisas ta.

Peamine põhjus, miks näiteks advokaadid ja kohtud Reinsalu plaanile vastu on, peitubki tema sõnul selles, et iga inimese puhul töötavad erinevad viisid, kuidas teda õiguskuulekaks muuta.

Samas leiab Sirk, et enamus retsidiivsetest roolijoodikutest tulekski mingiks ajaks ühiskonnast eraldada. «Aga tänane seadus juba annab selleks kõik võimalused,» jääb talle mõistmatuks, miks tahetakse seadusesse karistus kohustusliku šokivangistuse näol ette kirjutada.