Kogenud kohtunik on ülikriitiline: kohtunikust ei tohi teha kummitemplit! (6)

Postimees kirjutas täna, kuidas erinevad kohtud, eesotsas riigikohtuga, kritiseerisid riigikogus esimesele lugemisele tulnud karistusseadustiku muudatusi. Kohtute hinnangul oli suurim probleem justiitsministeeriumi plaanis punkt, mille kohaselt tooks sõiduki juhtimine kriminaalses joobes (vähemalt 1,5 promilli) juba mitmendat korda automaatselt kaasa minimaalselt viie päeva (parandatud - algselt oli ekslikult kirjas, et toob kaasa viie aasta pikkuse vangistuse. Õige on ikka, et viie päevase - H.M.) pikkuse vangistuse.

Kohtud leiavad, et selline muudatus oleks enneolematu, sest sellega võetaks kohtunikelt ära kaalutlusõigus. Teisisõnu, nad on edaspidi kohustatud inimese igal juhul vangi mõistma, asjaoludest sõltumata.

«Kohtunikust ei tohi teha mingisugust kummitemplit! Siis ei ole ju kohtunikku enam vaja, kui seaduses on mustvalgelt öeldud, kuidas karistama peab. Vabandage väga, aga siis võivad ju hoopis teised ametiisikud hakata karistusi määrama,» ütles Särgava Postimehele.

«Mina endise kohtunikuna ei saaks sellega iialgi nõustuda. See ei ole meie õigusriigi põhimõte. Kui täitevvõim hakkab karistusi mõistma, siis ei ole me ju sellises õigusriigis, kus me kõik tahame olla.»

Endine kohtunik tõi näite: kui karistusseadustikus oleks kindla kuriteo juures kirjas, et mõista saab viis aastat, siis ei loe muu absoluutselt. Seal hulgas ei loe, kas on vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. 

Kui sama kuriteo juures on kirjas, et karistuseks saab mõista kuni viie aasta pikkuse vangistuse või rahalise karistuse, on kohtunikul võimalus valida sobiv karistus arvestades kõikvõimalikke asjaolusid.

«Nüüd saab kohtunik võtta vastu otsuse: isikule X on mõistlik just rahaline karistus, isikule Y näiteks kolm aastat vangistust. Kaalutlus tähendabki, et kohtunikul on õigus kõiki asjaolusid arvestades otsustada mitte ettekirjutatud konkreetse nõudmise järgi, vaid ta saab ise siia-sinna mõtiskleda, kuidas oleks üheaegselt nii seaduslik kui ka õiglane,» selgitas Särgava. «Kõik juhtumid on erinevad ja samal ajal on ka nende juhtumite toimepanijad erinevad.»

Särgava rõhutas, et kohtuniku kõige suurem õigus ongi kaalutlusõigus. Ja just selleks - asjaolude üle arutlemiseks - ongi kohtunikku vaja. Praegu aga tundub talle, justkui hakataks läbi lillede kohtunike õigusi kärpima. «Kohtunikule tuleb ikka jätta see funktsioon, mis on talle Eesti riigi põhiseadusega antud,» oli Särgava kriiitiline.

«Mina endise kohtunikuna ei saaks sellega iialgi nõustuda. See ei ole meie õigusriigi põhimõte. Kui täitevvõim hakkab karistusi mõistma, siis ei ole me ju sellises õigusriigis, kus me kõik tahame olla.»

Muu hulgas toob riigikohus oma kriitikas välja jabura vastuolu: kui mitmendat korda joobnuna roolist tabatud inimene ei põhjustanud liiklusõnnetust, ei saa teda edaspidi karistada tingimisi vangistusega, vaid peab päriselt vangi saatma. Kui aga roolijoodik põhjustab hukkunuga liiklusõnnetuse, kuid pole varem purjuspäi roolis vahele jäänud, võib teda karistada tingimisi.

Särgava nõustub täielikult, et selline vastuolu on jabur. «Siin kipuvadki vastuolud palju kergemini tekkima. Minu arvates ei tohi kohtunikkond mõtteski nii kaugele minna, et kohtunikud loobuksid kaalutlusõigusest. Minu nägemuse järgi ei tohiks seda mitte mingil juhul juhtuda,» toonitas ta.