Postimehe podcastid (1)

Selles loos saad teada:
mis tapab naise kire;
mis tapab mehe kire;
kuidas kirge saab tagasi tuua, olgu suhe kuitahes jahtunud;
miks intiimsus ja kirg vajavad erinevad asju;
miks emotsionaalne side on tähtis.

Bella räägib ka isikliku loo, kuidas ta armus teisesse, aga siis...

Loe kindlasti juurde ka pikka lugu, saad kuulamisele lisaks harjutusi ja ühe erilise pühadepakkumise Igori ja Bella poolt.

Pikemalt saad lugeda DIGIAJAKIRJAD

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
 

RAUDSAARE DIALOOGID: Kai Brauer

Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar intervjueerib üht tuntud või tähelepanuväärilist Eesti inimest.

Kai Braueri isa Paul Maitla (1913-1945) on üks neist neljast eestlasest, kes on pälvinud ajaloos raudristi rüütliristi. Kai Brauer on kritiseerinud, et Eestis ei tehta piisavalt jäädvustamaks Sinimäe liinil punaarmeed paigal hoidnud sõjamehi, tänu kellele osutus võimalikuks kümnete tuhandete eestlaste põgenemine läände 1944. aastal.

Kuula Spotifys

SODIAAGISOSINAD: Täiskuunädal toob esile varjatud tundeid ja soove: kõige olulisem on jääda ausaks

Nädala alguses vaatavad horoskoobifanatt Dagmar Lamp ja astroloog Margit Korbe taevasse ning räägivad lahti, mida järgmised päevad meile toovad. Lõpetuseks tuleb ka sõnum tarokaardilt, mida sel nädalal silmas pidada.

Seekord vaatame üle kõige olulisemad eesolevad taevaseisud kuni uue aasta alguseni - jõulusid saadab Jupiteri-Saturni kvadraat ja uus aasta algab Marsi-Pluuto opositsiooniga.
Detsembrikuud tuleb toetama Müntide kuus, mis räägib tasakaalust andmise ja saamise vahel.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
 

KESKTORMAJAD:  United sai inspiratsiooni Epp Kõivult : «Linn on minu!»

«Kesktormajad» on Postimehe jalkasaade, kus räägitakse välismaa vutist sama kaootiliselt ja lustakalt, nagu ühele õigele kesktormajale kombeks. Räägime asjadest nii, nagu need on – ausalt ja ilustamata. Saadet teevad Postimehe spordiajakirjanikud Marko Susi ja Tõnis Grepp, kuid vahel võib juhtuda, et nendega liitub keegi kolmas või isegi neljas. Saade on eetris igal teisipäeval!

Postimehe jalgpallile pühenduv taskuhääling «KESKTORMAJAD» keskendub uues osas Inglismaa kõrgliigale. Epp Kõivul on laul «Linn on minu», mida võib uhkelt ümiseda ka Manchester City alistanud United. Liverpool tuli raskest seisust välja, Arsenal komistab ning Chelsea jätkab heas hoos. Lisaks heidame pilgu peale välismaal mängivatele eestlastele. Saate tegid Postimehe spordireporterid Marko Susi ja Tõnis Grepp.

Saates tuli jutuks:

Manchester on punane!

Amorim pani jala maha

Chelsea heas hoos

Arsenal ei võida tiitlit

Liverpool näitas sisu

Hein hoidis puuri puhtana ja sai uue juhendaja

Paskotši ja Grasshopper pole enam Šveitsis viimased

Ennustus

Kuula Spotifys.

KULTUURIS KUUM #110: Jaagup Tuisu jalad on kindlalt Eesti muusikamaastikul kinni

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhääling «Kultuuris kuum» pöörab oma valgusvihu kõigele, mis kultuuris parasjagu suisa säriseb. Olgu selleks siis värskeim Eesti mängufilm, aasta oodatuim muusikasündmus või sõgedalt põnev teatrietendus mõnes Eesti teatris. Külas käivad põnevad kultuuritegelased, valdkonna spetsialistid ja loomeinimesed, keda ühendab armastus kultuuri vastu. Saadet juhivad Tuuli Põhjakas ja Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas muusik Jaagup Tuisk ja vestlusteemaks oli mõistagi Jaagupi debüütalbum «Tagavaraplaan», mis novembri lõpus ilmus. Mida huvitavat albumit leiab ja miks on Jaagup jäänud truuks eesti keeles laulmisele? Milliseid võimalusi näeb Jaagup Tiktokis ja kuidas aitab see maailma vallutada? Kuidas mõtestab Jaagup lapsstaarist täiskasvanud popstaariks kasvamist ja kui oluline on vanemate tugi muusikamaailmas läbilöömisel? Jaagup Tuisuga vestles kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.

Kuula Spotifys

PARC FERMÉ: Puust ja punaseks: mis tehnilised muutused WRC-sarja ees ootavad?

Rallimaailm pakub igal nädalal jutupunkte, mida ei jõua lehe- või veebiveergudel pulkadeks lahti võtta. Olgu «Parc Fermé» teie kaaslaseks rallirägastikus orienteerumisel!

Postimehe rallisaade «Parc Fermé» kutsus sel nädalal stuudiosse mehe, kes teab sisuliselt kõike WRC-sarja tehnilisest poolest. Karmo Uusmaa on Rahvusvahelise autoliidu (FIA) tehnilise delegaadi asetäitja ametit WRC-rallidel pidanud kümme aastat. Tema abiga vaatame põhjalikumalt otsa 2027. aastal ees ootavatele muutustele, heidame valgust 2025. aasta Rally1-autodele, mis on samuti läbinud uuenduskuuri ning piilume garaažide nurgatagustesse. Saatejuhid on Karl Mihkel Eller ja Kauri Pannas.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
 

OMA TUBA, OMA LUBA: _4.09_Jõuluõhtul lööb lauale sirgeks sõidetud pardi!

Mida teeb inimene kodus? Saates «Oma tuba, oma luba» räägivad Kristina, Triin ja Madis sekeldustest, õnnestumistest ja muidugi filigraansetest fopaadest, mis muidu koduseinte vahele jäävad. Kasulikud nõuanded kolmelt amatöörkodukoojalt ja külalisekspertidelt, serveeritult mahlases huumori kastmes!

Jõulud on üks ütlemata kiire ja kulukas aeg, mis tuleb lihtsalt mingi nipiga üle elada. Kindlasti on igaühel välja kujunenud oma rutiin, või kui ei ole, siis küll see ajaga paika loksub. Täna räägimegi, kuidas jõuluaeg võimalikult valutult, seda ka rahakotile, läbida ning mitte kogu selle virr-varri tuules hulluks minna.

Kuula Spotifys

PRESSISEKTOR: Kui vägeva saavutusega sai Jefimova ikkagi hakkama?

«Pressisektor» on Postimehe spordisaade, kus räägitakse Eesti ja maailma tippspordist nii, nagu spordist rääkima peab - särtsakalt ja otsekoheselt! Panelistideks on Postimehe spordiajakirjanikud Karl Juhkami, Jarmo Jagomägi ja Ott Järvela, võib-olla vahel keegi põnev tegelane veel. Värske saade igal neljapäeval.

Postimehe spordisaate «Pressisektor» teemad 19. detsembril on lühirajaujumise MM, TalTech/Alexela korvpallitiim, meeldivad üllatused Eesti talispordis ning vutikoondise kahepalgeline MM-valiksarja loos. Pikemalt peatume «Aasta sportlase 2024» valimisel. Juttu veeretavad Ott Järvela, Karl Juhkami ja Jarmo Jagomägi.

Kuula Spotifys

CORNER 1: Hooaeg, mis andis kogu aeg – suur F1 aasta kokkuvõte

Juba traditsiooniks saanud «Corner 1» F1 hooaja kokkuvõttev saade võeti seekord linti vahetult pärast ruudulipu lehvimist Abu Dhabis, et panna punkt F1 ajaloo pikimale ja viimaste aastate ühele sündmusterohkeimale hooajale.

Mis aga oli see, mis tänavuse hooaja nii eriliseks tegi, seda nii raja kõrval kui ka raja peal? Ja mis olid need kõige-kõigemad 2024. aastal, sedagi nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.
Neid küsimusi ja palju muudki lahkab pühademeeleolus ja Abu Dhabi muljetest üles köetud «Corner 1» meeskond täiskoosseisus Janar Saharenko, Art-Peeter Roosve, Silver Kleimann-Leimann ja Elari Tõnström. Jutuks tulevad nii McLareni ajalooline tiitel, Max Verstappeni meisterlik hooaeg ja muidugi väga palju muud, sest tegelikult oli 2024. aastal igal tiimil vähemalt midagi julgustavat näha.
Mis olid 2024. aasta meeldejäävaimad hetked ja etapid, parimad või alahinnatuimad sõitjad ja tiimid, suurimad üllatused või pettumused? Need on vaid mõned teemad, mis põnevas ja pikas vestluses nelja vormelientusiasti vahel ette võetakse.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

NESTOR & KOPPEL:  4.9 – Kuidas viiks Peeter Koppel Eesti Vabariigi järgmisele kasvule?

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel räägivad sellest, mis on majanduselus ning investeerimise maailmas toimumas ja kuidas see meie igapäevaelu mõjutab.

Maarjamaa mahedahäälseimad majandusmehed vaatavad luubiga Argentiina ja Eesti majandust. Samuti Peeter avaldab enda mõtted, kuidas Eesti Vabariik hakkaks kasvama.🛠️ Miks on Argentiinas vaesed vaesemaks jäänud?🏆 Kuidas viiks Peeter Eesti riigi järgmisele kasvule?🪙 Miks mõtleb Mihkel krüpto peale?Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.

Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.

VABA AKADEEMIA: Anu Põldsam «Häid pühi teie enda valikul!»

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks ei piisa paraku aga aasta pikimastki ööst, mistõttu tuleb valida üks. Olgu selleks seekord hanuka, mille varal heita valgust juudi pühadele, ajaloole ja ajaarvamisele laiemalt.

Kuula Spotifys

VAHETUND TARTU POSTIMEHEGA:   Võtame aasta kokku. Kas südi pardimamma pakkus kultuuripealinnale konkurentsi?

«Vahetund Tartu Postimehega» on iganädalane taskuhääling Tartu kuumimatest teemadest, kus saavad sõna meie allikad ja ajakirjanikud.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» vaatavad ajakirjanikud Jüri Saar, Raimu Hanson ja Rannar Raba tagasi lõppevale aastale.

Juttu tuleb kultuuripealinnast, Sõpruse sillast, Tartu Pride`st, muretsevatest noortest, kaaluta olekust, aga ka riskijulgest pardimammast, kes linna kõige liiklustihedamas kohas uue põlvkonna välja haudus.

Kuula Spotifys
 

PÄRNU POSTIMEES: Lühidalt: Ei ole aega uudiseid lugeda? Kuulake kiirkokkuvõtet!

Siit kanalist leiad Pärnu Postimehe uudiste kokkuvõtte "Lühidalt", arutelusaate "Sõnu ei söö" ja ajaloohõngulise meelelahutussaate "Kurioosum".

Pärnu Postimehe taskuhäälingus “Lühidalt” võtame kokku nädala huvitavamad sündmused. Kõiki lugusid saab põhjalikumalt lugeda Pärnu Postimehe veebist. Uudised valisid ja lugesid ette Siiri Erala ja Grete-Liisa Sihver.

Kuula Spotifist.

TERVISEKOMPASS: Kõik, mida pead teadma puukidest

Postimehe terviseportaali taskuhäälingus jagavad tervisenõu oma ala eksperdid. Vaimse tervise erisarjas «Räägi, kuidas sul päriselt läheb?» teeme koostööd vaimse tervise sarjaga «Teaduse ja kunsti mängud». Valminud taskuhäälingus jagavad noored ehedaid ja ausaid lugusid enda elust.

Kevadsoe on puugid välja meelitanud. Terviseameti ekspert Julia Geller räägib saates, millised puugid on ohtlikud ja kust võib puugi külge saada. Lisaks selgitab ekspert väga põhjalikult, millised haigused on puukborrelioos ja -entsefaliit. Samuti saavad saates kummutatud kõige levinumad puukidega seotud müüdid.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

KES ME OLEME? KUST ME TULEME?: Arheloog Aivar Kriiskaga räägime inimasutustuse august Eestis 2000-1000 a eKr.

Postimehe uudistetoimetaja Aimar Altosaar uurib koos Eesti geneetikute, ajaloolaste ja kultuuriteadlastega, kuidas on inimkond kujunenud ning mida on teada Eesti alade varase ajaloo kohta.

Kaks tuhat kuni tuhat aastat eKr oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast eKr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel eKr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligikaudu 1200 a eKr algas meie maal taas kultuuriline tõus. Sellest ajast kasvas asulakohtade arv, põhja-poolses Eestis arenes maaviljelus ning kasutati pikemaajalisi põllusüsteeme. Sellesse aega kuuluvad ka kivikirstkalmed, mida on Eestis leitud ligi 800. Pilt oli muutunud totaalselt, eriti kui juurde lisada ka geneetikaandmed, mis näitavad ida poolt tulnud migratsiooni.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis