«Pealtnägija» eksperdid: Savisaare kepikõnni klipp oli jõhkralt ülemakstud

Eksperimendi korras näitas «Pealtnägija» Lasnamäe ärikeskuses rahvale viite klippi – kahte maksumaksja kulul tehtud linnapea Edgar Savisaare ning kolme ülejäänud parlamendierakonna viimaste aastate kõige kallimaid poliitreklaame, vahendas ERR Uudised.

Millise tootmine nõudis tavakodaniku arvates kõige rohkem raha?

Küsitletud pidasid kõige kallimaks Savisaare uisuklippi ning olid üllatunud, kui said teada, et selle tootmine maksis Tallinna linna elanikele 35 000 eurot.

Mis eksperdid on Lasnamäe poodlejad, võite küsida, aga sama suures hämmingus olid klippe vaadates Eesti tuntumad produtsendid ja reklaamitootjad. «Pealtnägija» võttis viimaste aastate kallimad poliitreklaamid algosadeks lahti, kõrvutas ja analüüsis, ning jõudis üllatuseni. Esimest korda püstitavad asjatundjad avalikult versiooni, kuhu raha tegelikult läheb.

On see siis selge näide avalike vahendite väärkasutusest ja oht demokraatiale?

«Kui on sellelaadseid süüdistusi, siis tuleb nad kõigepealt avalikult esitada, kui tarvis, kas või kohtusse minna, meie inimesi on ennegi kohtus olnud, paar inimest on praegugi veel kohtu all, niimoodi see asi käib,» arvas keskerakondlane Enn Eesmaa.

2013. aasta sügisel, vahetult enne kohalikke valimisi ujutas Tallinna linn meediamaastiku üle klippidega, kus räägiti eakate teenustest, uutest laste mänguväljakutest või staadionitest. Kõigis figureerisid prominentselt keskerakondlased, eesotsas linnapeaga, kes ei pidanud paljuks näiteks ajada selga dressid, võtta kätte kepid ja kutsuda rahvast maratonile.

Linna sõnul oli tegu tavapärase teavitusega, kriitikute arust aga peidetud poliitreklaami ja seega jõhkra mängureeglite rikkumisega.

«Me lasime nendele reklaamidele teatavasti teha ka Tartu Ülikooli semiootikute poolt ühe semiootilise ekspertiisi, et asi oleks selge. Semiootiline ekspertiis oli kooskõlas sellega, millisele järeldusele tuleb terve mõistus, inimene ikkagi näeb partei ikooni, siis ta saab aru, et tegemist on poliitilise reklaamiga, mitte omavalitsuse tähtsa infoga millegi kohta,» selgitas erakondade rahastamise järelvalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand.

Komisjoni suhtumine oli juba mullu ühemõtteline - see on Keskerakonna juhi isiklik poliitreklaam ning Edgar Savisaar peab tagasi maksma kepikõnniklipi tootmisele ja näitamisele kulunud 108 000 eurot.

Klippi kommenteerides ütles Enn Eesmaa, et tänapäeval ongi raske reklaamil ja teavitusel vahet teha ning kõik oleneb suhtumisest.

Sel kolmapäeval aga võttis varjatud poliitreklaamide osas veel jõulisema seisukoha riigikontroll. Värskelt avaldatud audit analüüsib Eesti viie suurema omavalitsuse reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamist. 90 protsenti räägib audit Tallinnast, sest just siin leiti kõige räigemaid rikkumisi.

Riigikontroll ütleb mustvalgel, et säärased reklaamid lähevad vastuollu mitme seadusega ning on näide avaliku võimu vahendite väärkasutamisest.

«Kui omavalitsus on teinud kulusid, millel on mingi teine eesmärk – antud juhul erakonna mainekujundus või poliitikute valimisreklaam – siis ta rikub seadust,» selgitas riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli.

Kõnekas on see, et teavitustuhin tabas Tallinna linna just enne kohalikke valimisi ja sellele kulutati ainuüksi sel perioodil kokku üle 300 000 euro, mis sisaldab nii materjalide tootmist kui eetriaega. Samas aasta varem või aasta hiljem, kui valimisi polnud, ei olnud linlastel justkui infot sel moel ja selles mahus vaja.

«Ma ei häbene seda veelkord välja ütlemast, et see on tõsine sigadus, et mitte kasutada veel krõbedamaid sõnu. Põhimõtteliselt on see siiski võõra raha eest endale kampaania tegemine,» kommenteeris tuntud reklaamitegelane Marek Reinaas.

Klippidele on tehtud korduvalt ametlikke ekspertiise, teiste seas hindas neid ka reklaamiguru Marek Reinaas. Ainsana jäi täielikult eriarvamusele keskerakonnaga seotud imagoloog ja Tallinna Ülikooli dotsent Linnar Priimägi, kes ei näinud mingit probleemi ja ristis vastupidised arvamused asjatundmatuks.

Enn Eesmaa kordas veel, et need reklaamid on piiripealsed nähtused.

«Nii mõndagi nendest poleks mina pigem teinud, aga olgu veelkord öeldud, ma ei ole nende inimeste hulgas, kes selle lõplikult otsustab, et jah, me teeme selle klipi, jah, me teeme täpselt sellise kampaania,» sõnas ta.

Kaarel Tarandi sõnul saavad parlamendierakonnad riigieelarvest aastas 5,4 - 5,7 miljonit eurot, mille eest mitte midagi vastu ei nõuta.

«Ma panen nüüd nii-öelda rahvakeeli selle küsimuse püsti, et kui peame neile maksma, et nad vargil ei käiks, kui palju me peame neile oma taskust andma, et nad suudaksid hoiduda edasisest varastamisest, eks ole. See on niisama kingitud raha, tehke sellega midagi, aga tehke, seaduskuulekalt. Neile ei piisa, ikka on keegi, kes sirutab oma käe linna, kes valla, kes mingisse muusse kassasse, ikka on puudu kogu aeg, ikka nad on võlgu,» rääkis Kaarel Tarand.

«Pealtnägija» küsis ametlikult kõigilt suurtelt erakondadelt kolme viimase valimistsükli kõige kallimate klippide hinnad ja ilmnesid suured käärid. Tallinna ja Keskerakonna videod on konkurentidest keskeltläbi kaks kuni kolm korda kallimad.

Edetabeli esikohal on ülekaalukalt Savisaare kepikõnd, mille tootmine maksis 48 000 eurot ehk ligi kaks korda enam kui Reformierakonna ajaloo kõige kallim klipp ja rohkem kui ülejäänud parteide kolm kallimat telereklaami kokku. Teisele kohale platseerub Edgar Savisaare klipp Keskerakonna lubadustest Tallinnas, mille tootmine maksis 40 000, ja kolmandaks jääb meile juba tuttav uisuklipp, hinnaga 35 000 eurot. Meenutame, et tegu on ainult tootmiskuludega, klippide eetriaja ostmisele kulub veel rohkem.

Asjatundjate sõnul ei paista aga sellised summad klippidest kusagilt välja.

«Ei no... absurdne, ei ole olemas, ei ole. Täiesti absurdne hind, naljanumber,» arvas filmimees ja poliitik Artur Talvik.

«Kui Edgar Savisaar oleks nagu... noh, ta kindlasti on ka rikas mees, eks ole, aga kui ta nüüd oma rahakoti välja võtaks, selle kinni maksaks, siis tal oleks muidugi vaba voli maksta selle eest kas või 40 000 eurot ja mulle sellise jõulukaardi saadaks, ma oleksin nagu väga rõõmus ja ütleksin, et meil on kihvt linnapea. Ainuke asi, et antud juhul tegi ta seda, pagan võtaks, minu rahaga, eks,» sõnas Marek Reinaas.

«Loomulikult, kui Keskerakond võtaks hinnapakkumised ma arvan, kolmelt-neljalt erinevalt tootjalt, keda Eestis on piisavalt, siis ma usun, et nad saaksid hoopis teised hinnad, kui see 35 000 ja hoiaksid kõvasti linna raha kokku,» ütles Kuukulgur Filmi juht ja peaprodutsent Priit Aus.

Filmimees Artur Talvik on Eesti üks staažikaim reklaamitootja, kelle kontol on umbes 250 klippi, sealhulgas poliitreklaame. Talvik kandideerib praegu ise parlamenti ja teeb Vabaerakonna klippe, mille eelarve jääb tuhande euro piiresse.

Reklaamiagentuuri Zavod BBDO partner Marek Reinaas on Eesti reklaaminduse elav entsüklopeedia, teinud mitme partei klippe ja on hetkel sotsiaaldemokraatide palgal.

Priit Aus produktsioonifirmast Kuukulgur toodab muuhulgas ka poliitreklaame juba 12 aastat. Et teha lollile puust ja punaseks, kuhu raha telereklaami tegemisel kulub, võttis «Pealtnägija» ette Kuukulgur Filmi toodetud Reformierakonna ajaloo kõige kallima imagoklipi, mis valmis 2013. aasta kohalike valimiste jaoks ning Priit Aus selgitas detailselt ära, mille peale seitsmes-kaheksas erinevas võttekohas filmitud suurreklaami puhul raha kulus. Ja see maksis kokku ikkagi 25 000 eurot.

Ekspertide sõnul on keerukuselt ja pikkuselt sarnased Savisaare uisuklipp ning Marju Lauristini mullune eurovalimiste promoklipp. Kuid hinnavahe on ligi kolmekordne: uisuklipp 35 000 ja Lauristini motikaklipp 12 000 eurot.

Viimase valmistas just Marek Reinaasi kompanii.

«Ja kui me räägime, mis siin siis on... üks päev filmimist, ma arvan, et nii siin, kui Savisaare filmis oli üks päev filmimist, üks dublant, kes siis kehastas vastavalt kas Marjut või siis Savisaart ja ega siin filmis rohkem mitte midagi ei ole. Okei, järelproduktsioon ka. Vahepeal me nägime, et ekraanil on seal mitu Marjut, eks ole, korraga. Ega siis loomulikult neid seal kaks tükki ei olnud, eks me pärast järeltöötluses pidime selle kokku lappima,» selgitas Reinaas.

Lühidalt – kõik «Pealtnägija» küsitletud ütlevad, et oleks Savisaare uisuklipi teinud poole odavamalt ja ka siis oleks üle makstud.

«Nojah, kui me ütleksime, et meid huvitab ainult raha, siis loomulikult, ma arvan, et me võiksimegi teha selle 35 000 eest valmis ja sellest pool kinkida näiteks lasteaedadele. Miks mitte?» ütles Priit Aus.

Kusjuures veel jõhkram ülemaksmine toimus ekspertide meelest kepikõnni klipi puhul, kus 40 sekundi hind oli 48 000 eurot.

«Ega selle jaoks ei pea üldse olema tegev telemaastikul, et aru saada, et need summad on müstilised,» arvas Priit Aus.

«48 000 on, on totaalne absurd, umbes selline hind, mida me oleme kommertsina teinud. Minu kalleim ots on kuskil 50 000. Need olid ülikallid reklaamid, mida me käisime Taanis filmimas eriliste kaameratega,» sõnas Artur Talvik.

Huvitaval kombel pole Keskerakond neilt meistritelt kunagi isegi hinnapakkumist küsinud. Ulmeliselt kallid klipid on alati tootnud üks kooslus - sisuliselt algusest peale Savisaare brändimeistrina tegutsenud Paavo Pettai ja videotootja Andrus Tuisk, kes on pealegi linna tellimused saanud pahatihti ilma konkursita.

Enn Eesmaa sõnul oli Keskerakonna klipid tootnud Paavo Pettai hinnangul nende maksumus tavapärane.

«Tema ütles, et need summad on üsna tavalised selliste klippide tootmiseks, 25 000-50 000 tootmiskuludeks on tema arvates üsna tavaline, ja ma usun, et ta tunneb asja hästi,» sõnas Eesmaa ning teda üllatas, et mitmed produtsendid oleks valmis sellised klipid valmis tegema vähemalt kaks korda odavamalt.

«Kui sellised inimesed on olemas, siis tõenäoliselt enne järgmist kampaaniat võib-olla tasub seda isegi arutada, miks ei ole siis nendega koostööd tehtud,» lisas ta.

Kuidas ikkagi on võimalik, et Savisaare munitsipaalreklaamid maksavad kaks-kolm korda rohkem kui teistel? Kui kõige eelneva kohta võib terasem televaataja öelda, seda kõike ma juba teadsin, siis esimest korda ütlevad asjatundjad välja võimaliku vastuse küsimusele, miks on need reklaamid jaburalt kallid?

Nii kaamera ees kui kaamera väliselt «Pealtnägijaga» konsulteerinud eksperdid leiavad, et käib sahkerdamine, mille algpõhjus on, et Keskerakond oli eelmise aasta sügise seisuga võlgu üle 320 000 euro. Teisalt on Tallinna linnal pappi laialt. Nii pealinna kui erakonna reklaame teeb üks ja sama seltskond.

«Kui see on tõesti makstud summa, siis võib-olla maksti tegijatele ehk Tuisule ja Pettaile seal nii-öelda ustavustasu ehk nad on vahepeal midagi teinud, kui raha ei ole olnud või teinud ilma rahata ja siis makstakse umbes tagantjärgi nende teened kinni,» pakkus Artur Talvik.

«Tõepoolest, kui erakonna kassas nagu raha ei ole, aga kampaania vajab tegemist, siis kuidagi tuleb see ära teha ja ilmselt nii-öelda linna ressurss on sedavõrd vabalt käes, et nad saavad endale selliseid liigutusi lubada,» lisas Marek Reinaas.

Paavo Pettai sõnul on kõik spekulatsioonid ja süüdistused pastakast imetud jama, mille kommenteerimiseks «Pealtnägija» kaamera ees pole tal aega. Andrus Tuisuga oli jutt veel lühem.

Õieti ainus, kes sel teemal kaamera ette tuleb, on Keskerakonna aseesimees, telelegend Enn Eesmaa. Mida tema telespetsialistide spekulatsioonidest arvas?

«Seda peab tõestama. Sellist väidet ma ei saa pidada nii-öelda lõpuni tõestatuks. Kahtlused võivad tekkida, juhul, kui need summad tunduvad, noh, üle mõistuse suured, kuid kas see on otseselt seotud nüüd sellega, mida teie väidate, selles suhtes ma ei oska küll öelda,» ütles Eesmaa.

Selline omavalitsuse raha väärkasutamine mõjutab riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli sõnul päris kindlasti tavainimest.

«Ma arvan, et tavaline inimene peaks sellest väga palju hoolima. Kohalikud omavalitsused ju aastast-aastasse kõnelevad sellest, et nendel on liiga vähe raha, et nad saaksid oma kõiki ülesandeid täita, kas või suures Tallinna linnas. Palju on probleeme, kuhu raha võiks panna. Kui raha ei lähe omavalitsuse ülesannete täitmiseks, läheb see inimestele vägagi korda,» ütles ta.

«Kokkuvõttes peaks Tallinna linn seda ka juba oma kõikvõimalike organitega uurima, et kuidas see saab olla niimoodi, kas see on mingisugune teeseldud tehing ja raha on tegelikult läinud kuhugi mujale mingiks muuks otstarbeks, sest selle töö eest nii palju maksta ei saa, see pole põhimõtteliselt võimalik,» arvas Kaarel Tarand.

Enn Eesmaa sõnul on erakond küsinud, et kuivõrd peavad paika Keskerakonna promoklippide rahastamisega seotud süüdistused.

«Öeldakse ja on alati öeldud, et need on ülepaisutatud ja nad ei vasta tõele ja mul on raske seda mitte uskuda, sel määral, et tõsta relvad hädamere vastu ja asuda võitlusse. Seda peab väga selgelt ja kindlalt tõestama, no näiteks kohtus ja siis on asi selge,» ütles Eesmaa ja lisas, et tema ei tea linna raha väärkasutamise kombinatsioonidest midagi.

Sel nädalal saatis järelevalvekomisjon Keskerakonnale kepikõnni reklaami eest uue, täiendatud arve ehk ettekirjutuse maksta 100 000 eurot tagasi. Samuti uurib klipi sünnilugu juba mõnda aega riigiprokuratuur. Keda teema lähemalt huvitab, leiab «Pealtnägija» veebilehelt nii Eesti kõige kallimate kui ka naljakamate poliitklippide tabeli.

Keskerakonna kommentaar

Keskerakond: «Pealtnägija» sekkub poliitikasse

Eesti Keskerakond ei nõustu tänases «Pealtnägija» esitatud väidetega ning on seisukohal, et tegemist on katsega kahjustada Keskerakonna mainet riigikogu valimiste eel.

Antud loo puhul on selgelt tegemist laimukampaaniaga, mis püüab kahjustada Eesti Keskerakonna mainet ja positsioone 1. märtsil toimuvate riigikogu valimiste eel. Kuna «ekspertide» seas kasutati Keskerakonna poliitiliste konkurentide reklaamimeistreid siis on selge, et tegemist pole objektiivse käsitlusega. Saates süüdistusi esitanud Marek Reinaas on aastaid ja ka nendel valimistel Sotsiaaldemokraatide kampaaniajuht, Artur Talvik on nendel valimistel Vabaerakonna kandidaat ja kampaaniaklippide tegija, Priit Aus on tihedalt seotud Reformierakonna kampaaniate tegemisega. Mis puudutab Kaarel Tarandi sõnavõttu, siis tema käitumisest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis (ERJK) on tulnud selge signaal, et tema töö ongi Keskerakonna halvustamine.

Eesti Keskerakond tunneb muret, et «Pealtnägija», mille tootmist rahastatakse riigieelarvest, on asunud süstemaatiliselt Keskerakonda laimama. Tekkimas on väga sarnane situatsioon raadiosaatega «Olukorrast riigis», kus samuti Keskerakonda valimatult sõimati ning mille endistest saatejuhtidest on nüüd parteilased saanud. Jääb üle oodata, millisesse erakonda «Pealtnägija» tegijad ilmselt astuvad.

Keskerakond on seisukohal, et «Pealtnägija» tootmiseks kulunud raha tuleks arvestada Reformierakonna valimiskampaania kulude hulka.