/nginx/o/2009/02/06/129172t1h07d7.jpg)
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtus eile ja täna Riias Balti riikide peastaapide ülematega, kellega arutas Balti kaitsekolledži ja Balti pataljoniga seotud küsimusi ning väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.
Peastaapide ülemad arutasid Balti pataljoni ja Kaitsekolledži arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peastaapide ülemad said kohtumisel ülevaate 2010. aastal NATO reageerimisjõudude käsutusse antava Balti pataljoni praegusest väljaõppetasemest ja varustatusest. «NRFi antava pataljoni ettevalmistus on jõudnud lõpufaasi. Kuivõrd kõik osapooled on pidanud oma rahalisi võimalusi kärpima, peame leidma lahendused, et kärbete mõju pataljoni ettevalmistusele ja varustatusele oleks minimaalne,» ütles kolonel Väli.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus 2010. aastaks NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisu. Pataljoni juhtriik Leedu paneb välja ligi poole 840-mehelise üksuse koosseisust. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 178 kaitseväelasega.
Peastaapide ülemad otsustasid algatada ka Balti kaitsekolledži hindamisprotsessi. 2009. aasta lõpuks peab väliseksperdi juhitav töögrupp andma ülevaate kolledži hetkeolukorrast ning riikide vajadustest ohvitseride ettevalmistuse ja koolitatavate hulga osas. «On oluline, et lisaks Balti ohvitseride koolitamisele säiliks ja areneks ka kolledži rahvusvaheline mõõde. See tagab õppetöö kvaliteedi ja rahvusvaheliste kogemuste vahetuse.»
Kolonel Väli kohtus Riias kahepoolselt ka Läti peastaabi ülema kolonel Andis Dilansiga, kellega arutas koostööd välisoperatsioonidel. Eesti pool jagas oma kogemusi lahinguüksuse tegevusest Lõuna-Afganistanis, Läti kaitseväel on Afganistanis väljaõppeüksus.
Kohtumisel aruti ka Leedus õhuväe ohvitseridele ühise kapteni tasemel kursuse korraldamise võimalusi ja anti ülevaade ühise mereväeeskaadri BALTRON ja õhuseiresüsteemi BALTNETi arengust.
Kohtumisel osalesid lisaks peastaapide ülematele väeliikide, Balti kaitsekolledži ja koostööprojektide esindajad.
Peastaapide ülemate kohtumine valmistas ette järgmisel kuul korraldatavat Balti sõjalise komitee kohtumist.