/nginx/o/2012/09/05/1302916t1h2e2e.jpg)
Isepäine reformierakondlane Igor Gräzin leiab, et nii Siim Kallasele, Vahur Kraftile kui teistele omal ajal Eesti Pangaga seotud isikutele varju heitva VEB fondiga seotud trikitamistes selguse saamiseks tuleb appi võtta väliseksperdid.
Gräzin: VEB fondi müsteeriumi võiks uurida väliseksperdid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu teada pole Eesti riik astunud tänase päevani ainsatki sammu, et seda VEB fondi asja üldsusele vähegi selgitada,» ütles Õhtulehele riigikogulane Igor Gräzin, kes on VEBi temaatikaga olnud otse või kaude seotud alates 2000. aastast, kui seisis advokaadibüroo Bachmann ja Partnerid hingekirjas.
«Ma arvan, et parim variant praeguses olukorras oleks rahvusvaheline audiitorikomisjon,» pakkus Gräzin välja lahenduse, viidates, et riigikogu tase jääb siin madalaks, sest parlament kui ühe poole esindaja ei ole antud küsimuses objektiivne.
Ta leidis, et kõige parem variant oleks kutsuda riiki kolmest-neljast eksperdist koosnev rahvusvaheline audiitorikomisjon ja anda neile tööots kätte – tulgu nad siis Londonist või Chicagost ja maksku palju tahes.
Gräzini väitel ei ole riigikohtu tasandile jõudnud fondi sertifikaatide omanike vaidlus riigiga ainult juriidiline, vaid laiem ja põhimõtteline küsimus, mis puudutab väärtpaberite ümberhindamist, kohustuste tunnistamist ja veel palju muud.
Gräzin ei soovinud samas anda hinnangut hiljuti päevakorrale kerkinud Vahur Krafti allkirjaga miljonidokumendile, milles nägi riigiprokuratuur võltsimise tunnuseid, märkides vaid, et kuulujutte susserdamiste kohta on olnud, kuid teda pole see huvitanud ning talle piisab teadmisest, et asi on praeguseks aegunud.
Riigiprokuratuur teatas eelmisel nädalal, et näeb Eesti Panga tegevuses seoses VEB fondiga kuriteo tunnuseid, kuid ei saa aegumise tõttu seda uurima asuda. Riigi peaprokurör Norman Aas soovitas VEB fondis toimunu uurimiseks kolme teed – moodustada riigikogu uurimiskomisjon, saata sinna taas Riigikontroll või lasta Eesti Pangal tõde välja selgitada. Eesti Pank ongi lubanud viimast teha.