/nginx/o/2012/10/05/1357232t1h6214.jpg)
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe peastaapide ülemad kolonel Peeter Hoppe, brigaadikindral Andis Dilans ja brigaadikindral Vilmantas Tamosaitis arutasid eile ja täna Kaunases sõjalise koostöö küsimusi ning otsustasid esitada kaitseväe juhatajatele ettepanekud koostöö edendamiseks.
Peastaapide ülemad arutasid väljavaateid Balti Kaitsekolledži õppimis- ja õpetamisvõimaluste laiemaks tutvustamiseks NATO, Euroopa Liidu ja Põhjala riikides ning otsustasid jätkata kolledži toetamist kõrgetasemeliste esinejate ja ekspertidega.
Samuti lubasid Läti ja Leedu ülemad ühineda Eesti kavatsusega panustada 2015. aastal Põhjala Lahingugruppi vähemalt 50-mehelise üksusega.
Peastaapide ülemad otsustasid esitada kaitsevägede juhtidele nelja aasta ühisõppuste plaani ning arutasid harjutusalade ühise kasutamise, hariduse ning väljaõppealase koostöö ning NATO õhuturbemissiooni, Balti miinitõrjeeskaadri ja teiste koostööprojektide arengut.
Peastaapide ülemate kohtumise eesmärk on ette valmistada Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajate kohtumist sel sügisel Leedus ning sellele järgnevat kaitseministrite kohtumist aasta lõpus.
Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.
Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolled BALTDEFCOL.