/nginx/o/2012/03/27/1027808t1h9e8b.jpg)
Riigikogu liikme Liisa Pakosta (IRL) sõnul parandavad mahult kahekordistuvad üliõpilaste õppetoetused nõrgemas olukorras perede igapäevast toimetulekut.
Pakosta: uued õppetoetused parandavad perede toimetulekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppetoetuste eelnõu on riigikogus täna esimesel lugemisel. Pakosta hinnangul tuleks perede olukorra veelgi suuremaks parandamiseks teha praeguses eelnõus muudatus, millega makstav õppetoetus ei läheks tuluna arvesse pere toimetulekutoetuse arvestamisel.
«Kui me ei lahuta makstavaid õppetoetusi toimetulekutoetustest, võib õppetoetust saava tudengi tõttu jääda toimetulekutoetusest ilma tema hoopis teises linnas elav perekond, kes toimetulekutoetust väga vajab ja keda eemalõppiv tudeng ju oma uue riigipoolse toetusega ehk 135 euroga kuidagi aidata ei suudaks. Kindlasti ei saa see olla uute toetuste eesmärk,» rääkis Pakosta.
Ta selgitas, et perede rahaline koormus laste toetamisel kogu koolitee jooksul peab tervikuna vähenema. «Tasuta kõrghariduse rakendumisel on õppemaksuta võimalik õppida kõikidel Eesti haridusastmetel algkoolist kuni kõrghariduse täieliku omandamiseni. Tasuta õppimine on vajalik, ent tihti mitte piisav, mistõttu on oluline, et nõrgemas majanduslikus olukorras perede noored hakkavad saama riigilt täiendavat rahalist toetust,» rääkis Pakosta.
Rahvasaadik jätkas, et toetust hakatakse alates järgmisest õppeaastast maksma oluliselt suuremale arvule tudengitest kui vaesuspiiride järgi vaadatuna. Näiteks peres, kus üksikema kasvatab tudengit ja ühte nooremat last, saab tudeng riigipoolset toetust 135 eurot kuus, kui lapsevanema palk on 1050 eurot kuus. Uut õppetoetust hakkab saama hinnanguliselt ligi 37 protsenti üliõpilastest, rääkis Pakosta.
Tema hinnangul võiks muuta õppetoetuste eelnõu paindlikumaks. «Näiteks tuleks arutada veel selle üle, kas summas natuke väiksema toetuse laiendamine oleks mõistlik nendele üliõpilastele, kes napilt nn vajaduspõhisuse alla ei kvalifitseeru,» ütles ta.
Eelnõu kohaselt on järgmise aasta riigieelarves vajaduspõhisteks õppetoetusteks eraldatud täiendavalt 3,6 miljonit eurot. Vajaduspõhiste õppetoetuste täies mahus rakendamisel kasvab õppetoetuste kogumaht 17 miljoni euroni ehk ligi kaks korda enam kui on täna riigieelarves õppetoetusteks eraldatud.
Lisaks vajaduspõhistele õppetoetustele jätkub ka heade õppetulemuste rahaline premeerimine.