Nõmmel kaalutakse jälle iseseisvumist

Võimaliku iseseisvumise üle on Nõmmel arutletud juba aastaid ja praegune linnaosavanem kuulub iseseisva Nõmme linna küsimuses pigem skeptikute hulka. Arutelule ja vaidlustele andis Vakra hoogu juurde peamiselt selleks, et inimesed saaksid oma arvamuse välja öelda ning endale teadvustada, mida iseseisvumise protsess endast tegelikult kujutab.

«See teema on kogu aeg arutusel olnud. Ma ei mäleta ühtegi sünnipäeva ega muud koosviibimist, kus keegi poleks kasvõi naljaga pooleks küsinud, kas Nõmme saab ükskord iseseisvaks või mitte. Nüüd kerkis see küsimus haldusreformi raamistikus uuesti päevakorda,» lausus Vakra.

«Minu viimased arvamusavaldused on ajendatud soovist teha üks erapooletu analüüs, mis näitaks ära, mida Nõmme iseseisvumisest võidaks ja kaotaks. Tavaliselt inimesed ei süvene eriti sellesse, mismoodi iseseisvumise juriidiline protsess välja peaks nägema,» rääkis linnaosavanem.

«Nõmme iseseisvumise protsessi saaks algatada volikogu fraktsioon või lihtliige. Või tuleb seda teha rahvaalgatuse korras, mis nõuab ühe protsendi Tallinna elanike ehk siis umbes 4000 inimese sooviavaldust. Ja jällegi peab kõigepealt seda toetama Tallinna linnavolikogu. Alles siis saab juriidilise protsessiga edasi minna ja lõpliku nõusoleku saab Nõmme iseseisvumiseks ainsana anda vabariigi valitsus,» selgitas Vakra.

Ta lisas, et valitsuse otsusele peab tingimata eelnema linnavõimu otsus. Ja linnavolikogu ei saa sellist asja otsustada enne, kui on korraldatud rahvaküsitlus. «Ma tean küll, et see sõna on täna väga ära lörtsitud, aga seadus näeb ette, et asjad käivad niimoodi ja me ei saa sellest üle ega ümber,» ütles linnaosavanem.

Küsitluse tulemusi Vakra ei pelga. «Ma olen kindel, et suur osa nõmmelastest osaleb küsitlusel ja ütleb iseseisvusele jah. Tallinlaste enamuse jätab see küsimus külmaks ning kellelgi ei peaks olema erilist põhjust selle vastu hääletada.»

Ta nendib samas, et tegelikkuses on Nõmmet viimase 68 aasta jooksul iga päevaga üha tihedamini Tallinna külge õmmeldud. «Ma pole üldse kindel, kas oleks otstarbekas kõiki neid sidemeid lõhkuma hakata. Aga kuna Nõmme on peamiselt elamupiirkond, siis neid kohti, kuhu tuleb suuri rahasid paigutada, on küllaltki vähe. Nii et oma maksubaasiga me peaksime hakkama saama küll,» arvas Vakra.

Aga linnaosavanem on siiski veendunud, et viimase kolme aasta jooksul on Nõmme Tallinna koosseisus olemisest rahaliselt kõvasti võitnud. «Kui keegi minu isiklikku arvamust küsib, siis emotsionaalses plaanis ma loomulikult toetan Nõmme iseseisvust. Aga kui hakata praegu, 2009. aastal iseseisvumise poolt- ja vastuargumente analüüsima, siis ma ütleksin sedasama, mis viimasel kohtumisel nõmmelastele: iseseisvat Nõmme linna ei maksa teha enne, kui Nõmme kanaliseerimistööd on 2010. aastal lõppenud. Viimase kahe aasta jooksul on sellele kulutatud 500 miljonit krooni ja selline investeering käiks Nõmme linnale küll üle jõu. Kui saame kanaliseerimisega ühele poole, siis oleme iseseisvusele tükk maad lähemal,» ütleb Vakra naljaga pooleks.

«Enamus inimesi pole seda lõpuni mõelnud, mida Nõmme iseseisvumine tähendab ja milliseid samme selleks tuleb astuda. Äsjane üleskutse oligi selleks, et kutsuda inimesi kaasa mõtlema. Tänagi on tulnud paarkümmend meili nii poolt kui vastuargumentidega.
Iga päev toob uusi sisukaid arvamusi. Mõne aja pärast võtame kõik need arvamused kokku ja siis vaatame, mis edasi saab,» lubas linnaosavanem.

«Tähtis on see, et me hoiaksime Nõmme omapära ja vaimsust. Missugune on Nõmme juriidiline staatus, on tegelikult teisejärguline,» nentis Vakra lõpuks.

Arvamusi Nõmme iseseisvumise teemal ootab linnaosavalitsus meiliaadressile nomme@tallinnlv.ee või kirja teel aadressile Nõmme Linnaosa Valitsus, Vabaduse pst 65, 11211, Tallinn.