Eesti kontingendi ülem Afganistanis: kommentaaridest tuleb üle olla

Viibisin mõned päevad teie keskel, vaatasin, kuidas te oma alluvatega suhtlete ja hakkab silma teie optimism ja huumorimeel. Kuidas seda säilitada siinsetes üsna keerulistes tingimustes, eriti kui päev ehk polnud ka kõige parem?

Kui ülem on mossis ees, siis on ka alluvad, aga kui ülem on positiivse suhtumisega, siis seda ma loodan, et on alluvad ka. Kui päev on halvasti läinud, mitte kõige paremini, tuleb korra maha istuda, mõelda, mis sai valesti tehtud ja miks ta niimoodi läks, oma järeldusi teha ja elu läheb edasi.

Kui te tulite siia sellele positsioonile, oli midagi uut ja ootamatut?

Midagi uut ei olnud, sest minu jaoks ei ole see esimene missioon. Mitte küll Afganistanis, eelmised on olnud Balkanil. Viimased kolm aastat olengi tegelenud ainult Afganistani missiooniga Kalevi jalaväepataljonis. Võitlejate väljaõpe käis läbi Kalevi pataljoni ja kogu see missioonide administreerimine käis läbi minu, kuna mina olin Kalevi jalaväepataljoni ülem. Kõik oli eelnevalt tuttav, väljaarvatud kliima.

Aga sellga harjub vist ära?

Sellega harjub kiiresti ära. Lihtsalt tuleb rohkem vett ja teed juua. On olnud juhuseid, kui inimene ei aklimatiseeru, aga need on väga üksikud.

Kas aastate jooksul on muutunud nende inimeste profiil, kes missioonile lähevad, sõltuvalt, näiteks, majandusolukorrast riigis?

Missioon on alati sõdureid tõmmanud, põhjusi on erinevaid, kes tahab kogemust saada, kes raha pärast, kes tuleb aadete pärast, neid põhjuseid on mitmeid. Kui vaadata läbilõiget, siis see on seinast seina. On tuldud kohe pärast ajateenistust väljaõppekeskusesse Scoutspataljoni ja edasi siia, on poisse, kes on kolmandat korda missioonil. Hetkel on kontingendis viis kaitseväelast, kelle jaoks on see seitsmes missioon.

Sellised näited innustavad kindlasti neid, kes kahtlevad või kaaluvad, kas tulla või mitte tulla, kui on kolleeg ees, kes on läbinud seda mitu korda.

Kindlasti, eelneva missioonikogemusega sõdurid annavad kindlust ja julgust noorematele, nad on eeskujuks, nad teavad ohte, nad oskavad neid ohte omavahel rääkides maandada.

Kuivõrd oluline on sõduritele siin olles riigi toetus ja ka ühiskonna toetus? Kas tegevust kajastatakse piisavalt?

Uudised on viimasel ajal olnud positiivsed, aga sõdurid loevad mitte ainult uudiseid, vaid ka kommentaare. Ja tihtipeale riivavad mõned kommentaatorid sõdurite uhkust, aga nendest tuleb üle olla. Igaüks võib mida iganes öelda nime «pallike» või «sõjamees» alt. Me teeme oma tööd, milleks on meid õpetatud, ja me teeme seda hästi.

Hiljuti käis teil siin peaminister Andrus Ansip koos Briti peaminister David Cameroniga, nüüd kaitseminister. Kui olulised on sellised külaskäigud teie jaoks?

Need visiidid lisavad alati värvi meie igapäevateenistusse. Kui rääkida sõdurite vaatenurgast, siis sõdurid ootavad alati enda kaitseministrit, kaitseväe juhatajat, presidenti, peaministrit, see on nende jaoks väga tähtis. See näitab ka liitlaste seas, et meist hoolitakse, meie ei ole siia niisama visatud. Liitlased vaatavad suure aukartusega tegelikult alati seda, kui nii kõrged külalised siin käivad, et meid on nii vähe ja meid tullakse vaatama ja tullakse suhteliselt tihti. Ja see on meile suur au.

Mis uuendusi ja muudatusi olete siin teinud?

Alates maikuust, millal ma siia tulin, võtsime esimest korda kastusele sajaprotsendiliselt uued soomukid. Me saime terve kontingendiga puhkusel koos käia, see ei ole traditsiooniline. Meie teenistusajal siin oleme muutnud oma ülesannet, enne olime maa-ala hoidev kompanii, nüüd me oleme manööverkompanii, see on suur muudatus, oleme vahetanud patrullbaasi, varem baseerusime Wahidis, mis oli omakorda jaotatud erinevateks kontrollpunktideks, mis ajapikku positiivseks kujunemisel suleti, nüüd me oleme patrullbaasis Pimon.

Aga mis puutub elu-olu ja olmet?

Patrullbaasis Pimon on puhkeruum internetiühendusega, kus saaavad sõdurid suhelda lähedastega, kus on võimalus helistada koju. Pimonis on pood, mida jagame meie inglise partneritega, kus sõdur saab osta endale suupisteid ja külmi karastusjooke, mida tegelikult patrullbaasis ei oskaks isegi unistada. Lisaks tegid kolleegid NSE-13 üksusest Pimoni baasile kingituse - sauna.

Ajakirjaniku visiidi korraldas Eesti kaitseministeerium.