Keskkonnaamet näitab Lääne-Eesti loopealseomanikele seaduse musklit

Keskkonnaamet alustab oma kirja küllalt leebes toonis, kirjeldades, milleks on vajalik loopealsete kaitse ja hooldamine: kui inimene soovib hakata oma loopealseid ise taastama ja hooldama, saab ta taotleda selleks keskkonnaametilt loodushoiutoetust. Kui aga maaomanik ei taha seda ise teha, palub keskkonnaamet luba tööde läbiviimise korraldamiseks.

Edasi läheb jutt järjest konkreetsemaks: looduskaitseliste tööde teostamiseks vajalik nõusolek tuleb tagastada allkirjastatuna keskkonnaametile kahe nädala jooksul. Sellega saab amet õiguse karjatada maa-alal loomi ning eemaldada osaliselt puud ja põõsad. Loopealsele võib alles jääda 20-30 protsenti kadakatest.

Kirja lõpp annab juba selgelt mõista, et tegu on ettepanekuga, millest pole võimalik keelduda. Amet viitab looduskaitseseadusele, mille kohaselt korraldab kaitsekorralduskava või kaitse-eeskirjaga ette nähtud tööd keskkonnaamet, juhul kui seda ei ole nõus tegema maaomanik. «Kinnisasja omanikul ei ole õigust takistada keskkonnaametil seda tööd korraldamast,» lõpeb kiri.

Samasugune viide seadusele on igaks juhuks lisatud ka nõusolekupaberile, mille on maaomaniku eest algusest lõpuni valmis kirjutanud keskkonnaamet – tuleb ainult täita omaniku nime ja elukoha tühjad lahtrid ning anda allkiri.

Laimjala valla volikogu esimehel Aarne Lemberil on maad Kahtla laiul. «Mulle tuli peaaaegu samal ajal kaks kirja – üks ütles, et ma pean maatükki hooldama kui tulevast metsa ja teine kiri teatas, et kõik männid tuleb välja raiuda ja teha maa uuesti loopealseks,» lausus ta.

Seejuures kattus kirjade sihtmärgiks olev maa Lemberi väitel suuresti. «Ma ikka tahaks, et inimesed tuleks enne kohapeale ja me arutaks asja, aga...  Seal on kirjas ka see, et nemad on nõus kõik maha raiuma ja mina võin siis selle sodi ära koristada. Kuidas saab riigi ja eraomaniku vahel olla koostöö, kui saadetakse selliseid kirju, et me tuleme ja teeme niikuinii, kui te nõus ei ole?»

Põhjalikumalt loe Postimees Plussist!