/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/30/894838t1h93f9.jpg)
Eestis ei saa alla 14-aastast pättust teinud last vastutusele võtta ega karistada tema vanemaid. Politsei hinnangul võiks vanema karistamine peresiseseid negatiivseid emotsioone suurendada ja laps sellest abi ei saaks.
Politsei: vanema karistamine alla 14-aastase lapse pättuste eest last ei aitaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktuaalne Kaamera kirjeldas juhtumit, kus Lasnamäel süütasid kolm teismelist eesti poisikest põlema endast poole noorema, kuueaastase poisi. Kuna aga lapsevanema vastutus oma võsukese tegude eest arvati aastaid tagasi seadusest välja ning lapse vastutusiga algab alles 14. eluaastast, siis jäi politsei rolliks vaid pikk ja põhjalik vestlus. Süütajatega tegeleb edasi linnaosa alaealiste komisjon.
«Alla 14-aastaste õigusrikkujate puhul peaks nõustamisele ja lahenduste otsimisele suunatud mõjutusvahendite leidmine olema peamine suund,» seletas politsei ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialist Pille Luiga.
Tema sõnul ei aita karistus perekondi probleemide lahendamisel, kuna ei anna teadmist, kuidas edaspidi selliseid olukordi vältida.
«Kahjuks kohtame oma töös päris palju lapsevanemate ebaadekvaatset lapse käitumise õigustamist ning liiga vähe mõistmist, et see ei aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele.»
«Enamasti näeme, et probleemid ei teki mitte sellest, et pere oleks tahtlikult halb, hoolimatu või tekitaks pahandusi, vaid pigem perekonnaliikmete puudulikest sotsiaalsetest oskustest suhelda, pingeid maandada ja keerulisi olukordi lahendada,» rääkis Luiga. «Lapsevanema karistamine võib peresiseseid negatiivseid emotsioone veelgi suurendada ning laps sellest abi ei saaks.»
Luiga sõnul kohtab politsei oma töös päris palju lapsevanemate ebaadekvaatset lapse käitumise õigustamist ning liiga vähe mõistmist, et see ei aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele.
«Kasuks tuleb keskendumine eelkõige koostööle olgu see siis alaealiste komisjoni või politseiga, kuna eesmärk on ju kõigil ühine - teha kõik võimalik, et lapse selline käitumismuster enam ei korduks,» rääkis ta.
Ta kinnitas, et alaealiste komisjonide liikmete oskused on aastatega kindlasti paranenud ning üha enam ongi suund võetud lapse ja lapsevanemaga koos lahendustel otsimisele. Mõjutamise edukus sõltub Luiga sõnul paljuski komisjoniliikmete kogemusest ja oskusest leida perega koos sobivaim mõjutusvahend - näiteks sotsiaalprogrammi suunamine, nõustamise rakendamine, üldkasulikule tööle määramine vms.
«Mida suurem on spetsialistide oskus, pere koostöö ja muidugi võimalused suunamiseks, seda suurem on tõenäosus, et lapse käitumine muutub,» märkis Luiga.
«Kitsaskohana näeme täna seda, et puudub piisav järelkontroll, et kas ja kuidas mõjutusvahendiga ette nähtut täideti ja millise tulemuse see andis,» lisas ta. «Täna saame probleemide jätkumisest paraku teada ainult selle läbi, kui laps uuesti komisjoni satub. Reaalsuses võiks aga kontakt perega püsida ka peale mõjutusvahendi määramist ning tagasiside edusammudest komisjonini jõuda.»
Alla 14-aastaste laste süüteod:
2007. aastal 2983 süütegu, sh 498 kuritegu ja 2485 väärtegu
2008. aastal 3645 süütegu, sh 453 kuritegu ja 3192 väärtegu
2009. aastal 3234 süütegu, sh 414 kuritegu ja 2820 väärtegu
2010. aastal 2682 süütegu, sh 589 kuritegu ja 2093 väärtegu
2011. aastal 3036 süütegu, sh 693 kuritegu ja 2343 väärtegu
2012. aasta 19. sept seisuga 1752 süütegu, sh 376 kuritegu ja 1376 väärtegu
Allikas: politsei