Tallinna tänavapuhastajad tegutsevad kolmel rindel

«Meil käivad nii talvine, kevadine kui suvine tänavapuhastus üheaegselt. Öösiti teeme veel libedusetõrjet. Päevasel ajal tegeleme kevadkoristusega ja mõnes kohas saab juba suvist puhastust teha, ütles Tänavapuhastuse AS-i juhataja Vello Kink Postimees.ee'le.

Ta selgitas, et kevadise puhastuse jaoks on imurautodel küljes erilised trossharjad, mis paakunud kõntsa rentslist lahti võtavad. Suvine puhastus aga tähendab tänavate puhastamist lihtsalt vaakumimuritega, ilma trossharjadeta.

Ka Jaaksoni Teehoolduse juhataja Urmas Teeoru sõnul käib tänavapuhastus praegu valikuliselt. «Puhastada saame tänavate päikesepoolseid rentsleid. Seal, kus kõik on ära sulanud, on võimalik juba pühkida. Nendele rentslitele, mis on veel paksu jääkamara all, pole üldse mõtet ligi minna,» lausus Teeorg.

Kingi sõnul piisab mõnel tänaval ainult imuriga üle laskmisest. Aga sellistes kohtades, kus on tänavakivid maas, tuleb spetsiaalset kevadpuhastustehnikat kasutada.

Kevadkoristusega tegeleb Tallinnas praegu kümmekond Tänavapuhastuse AS-i autot. Sealhulgas ka need, mis tegutsevad koos käsitsikoristusbrigaadidega. Imureid on täna väljas neli ja homme lisandub neile veel üks.

Kink nentis,et kevadist liiva on viimastel aastatel vähemaks jäänud, aga lõplikku pääsu igal kevadel näkku lendavatest liivapilvedest ei maksa tallinlastel loota. «Ega see niinimetatud kevadine Sahara päriselt kuskile ei kao,» ütles Kink. Ta lisas, et liiva ja tolmu tuleb tänavatele hoovidest, haljasaladelt ja ehitusplatsidelt. Samuti levitavad seda suured veokid, mille koormad pole korralikult kinni kaetud.

Tolmavate ehitusplatsidega tegeleb Tallinnas munitsipaalpolitsei. « See, et kuskilt ehitusplatsilt tuulega liiva ja tolmu tänavatele kandub, on lubamatu. Ehitajad on kohustatud oma liivaseid ja tolmuseid alasid kas märgama või liivahunnikud lausa kinni katma. Nende korralekutsumine on meie iga-aastane töö ja niipea kui väljas kuivemaks läheb, hakkame kohe ehitajate tähelepanu tolmupilvedele juhtima,» lubas munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik.

«Õnneks nii hulle liivatorme, nagu kümme aastat tagasi, kui tänavatele libedusetõrjeks veel liiva puistati, nüüd enam ei ole. Liivast loobumine oli küll väga mõistlik otsus. Õhk on palju puhtam ja kevadist koristamist on ka palju vähem,» ütles Kink.

Tema sõnul on ka kõnniteed kaetud lume sulamisel tekkinud porikihiga, mis kuivades tolmama hakkab. «Meie võime sõidutee ükskõik kui puhtaks teha, aga tuul keerutab kõnniteelt ikka tolmu üles,» lausus Kink. Ta lisas, et kõnniteede koristamine sõltub kinnistuomanikest, kellest sugugi mitte kõik sellesse tõsiselt ei suhtu. «Aga on ka neid, kes on väga hoolikad,» ütles tänavapuhastajate juht.

Järviku sõnul on kinnistuomanikud kohustatud ära koristama kõik, mis kõnniteel lume alt välja sulab, ka pori- ja liivahunnikud. «Me jälgime ka seda ning vajadusel teeme suusõnalise hoiatuse. Seda kindlasti ei ole, et me kohe trahvima hakkame, aga kui kõnnitee on ikka väga kole, siis kutsume vastutavad isikud korrale,» lubas Järvik.

Teeoru sõnul on tänavapuhastajate jaoks oluline jaole jõuda õigel ajal , kui muda ei ole veel teeäärtesse päris ära kivistunud. «Alati on see häda, et kui läheb järsku soojaks ja tulevad päikeselised ilmad, siis talvine muda kivistub rentslisse ära ja seda on väga raske sealt lahti saada. Tuleb mitu korda trossharjadega üle käia ja kogu puhastusprotsess võtab mitu korda kauem aega kui niiske muda ära koristamine,» ütles Teeorg.

Kevadiste vihmadega on tänavapuhastajate sõnul nii ja naa. Mõnikord aitab vihm puhastustöödele kaasa, valele ajale sattunud vihma aga teeb asja hoopis hullemaks. «Vale aeg on see, kui kõnniteed ja haljasalad on puhastamata ja siis tuleb väga tugev vihm. See uhab kogu sodi sõiduteele ja meil tuleb puhastamisega otsast alata. Aga kui öösel tuleb väike vihm, siis see on väga hea, ta teeb rentsli natuke pehmemaks,» selgitas Kink.