/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/09/10/1311286t1h3d37.jpg)
Riigikogu otsustas täna toetada õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut pikendada kollektiivse töötüli lahendamise seaduses toetusstreikidest etteteatamise tähtaega.
Riigikogu nõustus toetusstreikidest etteteatamise aega pikendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku poolt hääletas 59 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Keskerakonna saadikut ning selle vastu oli 11 sotsiaaldemokraati. Ettepaneku toetamisega sai sotsiaalkomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsler tegi juba suvel parlamendile ettepaneku seadust muutma asuda, kuna tema hinnangul on toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg ebaproportsionaalne ning põhiseadusega vastuolus.
Tederi sõnul on toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ilmselgelt liiga lühike selleks, et näiteks elutähtsaid teenuseid osutavad vee-, gaasi-, jäätme- ja elektriettevõtjad suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada. Praeguse etteteatamisaja juures on õiguskantsleri sõnul reaalne oht, et nii ettevõtjad kui riik ja elanikud võivad kannatada toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju.
Toetusstreigist etteteatamise tähtaja pikendamine ei vähendaks Tederi hinnangul streigi mõjusust, kuid aitaks samas tagada, et elanikud ei jääks toetusstreigi tõttu näiteks vee ja elektrita ning ettevõtjad saaksid pärast toetusstreigi toimumist ettevõtlusega edasi tegeleda. Ta märkis, et toetusstreigi eesmärk ei ole kahjustada oma tööandjat, riigi toimimist või elanikkonda, vaid näidata toetust peastreigis osalejatele.
«Toetusstreigi mõjusus väljendub selle korraldamisega, mistõttu ei vähene see juhul, kui töötajatel on võimalik õiguspärane toetusstreik läbi viia, teatades sellest pikemalt ette. Kui avalikkus ning tööandjad saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib toetusstreigi toimumine evida laiemat kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda,» märkis õiguskantsler ettepanekus.
Ta juhtis ühtlasi tähelepanu, et näiteks peastreikijate tööandja on praegu toetusstreikijate tööandjaga võrreldes majanduslike kahjude piiramisel soodsamas olukorras, kuna peastreigist tuleb teada anda vähemalt kaks nädalat ette.
Õiguskantsleri kantselei teatel tõusis streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus päevakorrale tänavu märtsis, mil toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt toetussstreike, sealhulgas ka elutähtsaid teenuseid osutavates ettevõtetes.