Ministeerium: kriis võib viia välismaale õppima

Välismaale minnakse Kõrgesaare sõnul õppima juhtudel, kus on tingimused tervikuna või mõnes osas soodsamad. Näiteks on õpe maksuta või ühildatav osakoormusega tööga või on soodne laenu- ja toetusskeem.

Tema väitel mõjutab majanduskriis õppureid tõenäoliselt ka nii, et hakatakse eelistama tasuta õppekohti tasulistele, katkestatakse tasulised õpingud unistuste erialal ja minnakse üle tasuta kohale mõnele madalama konkursiga alale või katkestatakse üldse õpingud.

Samuti tõi ta välja, et on võimalik, et kriisi mõjul jätkatakse õpinguid senisest innukamalt ja suurema pühendumusega.

Missuguses mahus erinevaid valikuid kasutatakse, on tema sõnul olemasolevate andmete põhjal raske oletada.

Eestile on tema sõnul muuhulgas kasulik, kui tudengid ei hoia liialt kinni oma algselt valitud erialast, kui selgub, et see mingil põhjusel neile ei sobi.

«Eesti huvides oleks vältida noorte võõrandumist liiga kestva kutsevaliku-pettumuse kaudu, soodustada õppimist töötuoleku asemel, sealhulgas uute valikute tegemist, soodustada kõrge võistlusvõime arendamist nii üldharidustaseme kui keelte-, esinemis- ja analüütiliste oskuste täiendmaise teel.»

Majanduskriisi tõttu rahalistesse raskustesse sattunud üliõpilaste abistamiseks võivad ülikoolid kaaluda Kõrgesaare sõnul õppemaksu langetamist, maksepuhkuse pakkumist, soodsamat maksegraafikut või võimalust võtta ülikoolilt laenu.

«Küllap kaaluvad ülikoolid kõiki nimetatud meetmeid, rakendades neist korraga mitmeid, kui mitte kõiki, silmas pidades nii üliõpilaste individuaalseid vajadusi kui omaenda ressursse.»

Tema sõnul aitab kriisi mõju leevendada ka täiendusõpe. «Tõenäoliselt kasvab veelgi ülikoolides riigi toel pakutav täiendkoolitus, mis peaks mõnevõrra parandama «vale» eriala omandanud või õpingud katkestanud värskete töötute väljavaateid.»

Ministeerium loodab ühtlasi, et kasvav tööpuudus ja muutused majanduses suunavad noorte valikuid senisest enam tehnoloogiatega seotud valdkondadesse.