/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/09/18/1326602t1h9945.jpg)
Euroopa pettusevastane amet OLAF soovitab Eestilt tagasi nõuda 9 miljoni eurot toetust, mis saadi Kohila veemajandusprojekti jaoks, milles tuvastati ametniku korruptiivsus.
Brüssel nõuab korruptsiooni tõttu Eestilt tagasi 9 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Korruptiivne tegu leidis aset veemajandusprojekti ettevalmistamisel. Hindamiskomisjoni liige oli varjatult aidanud projekti koostanud ettevõttel sama projekti ette valmistada ning saanud selle eest tasu,» ütles rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli Postimehele.
Samas on KIK-i tellitud täiendavad ekspertiisid näidanud, et projekt ise on tehnilise lahendusena asjakohane.
Kuigi ehitushange ja leping on projekti ettevalmistamisest eraldiseisvad, soovitab OLAF tagasi nõuda ka kogu ehituse maksumuse, mitte ainult projekti ettevalmistamisega seotud kulusid. «OLAF soovitab tagasi nõuda kogu toetuse ehk 9 miljonit eurot,» kinnitas Siruli.
Rahandusministeerium püüab asja arutada Euroopa Komisjoni Regionaalarengu direktoraariga. «Nende pädevus on nüüd otsustada, kas nad peavad asjakohaseks ka ehitusmaksumuse tagasi nõudmist. Riigi seisukoht on, et kuna antud juhul on võimalik vaadelda projekti ettevalmistamist ja ehitus eraldi, siis arvestades asjaolu, et projektile tehniliselt ning ka ehitushankele etteheited puuduvad, ei ole ehitustööd ega ehitusega seotud kulud otseselt mõjutatud hindamise käigus aset leidnud korruptsioonijuhtumist,» vahendas Siruli.
«Juhul, kui toetus tuleb siiski tagasi maksta, on põhjust kaaluda tsiviilkorras kahjunõude esitamist korruptiivse teo toime pannud isiku vastu,» lisas ta.
Tegu on veel praegugi jätkuva Kohila veemajandusprojektiga, mille väljamakseid on tehtud alates 2009. aastast.
OÜ Kohila Maja juht Rein Langeproon kinnitas, projekti elluviimine jätkub vastavalt planeeritud ajakavale. «Projekti rahastaja, Keskkonninvesteeringute Keskuse esindajate hinnangul on kogu projektiga seotud asjaajamine Kohilas olnud korrektne ja kõikidele nõuetele vastav,» lausus Langeproon.
Pärast Euroopa pettusevastase ameti OLAF samme ühtekuuluvusfondi sissemaksete peatamist sõlmis KIK juuni keskel Kohila Maja OÜ-ga lepingu jätkuvaks projekti rahastamiseks Eesti riigi vahenditest.
«Vaidlus raha kasutamise seaduslikkuse üle toimub Eesti riigi, mida esindab KIK, ja Euroopa Komisjoni vahel. Eksinud ametnik oli tööl keskkonnaministeeriumis ja hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuses ja nende töökorralduse eest Kohila Maja ei vastuta,» rõhutas Langeproon.