:format(webp)/nginx/o/2014/01/10/2742314t1h3f08.jpg)
/nginx/o/2012/01/13/912486t1h4498.jpg)
On kurb tõde, et kodusõjad tuleb võidelda ja võita kohalikel endil ja et üldjuhul õpivad nad alles pärast sõjakoledusi tegema kompromisse, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.
Tellijale
Mihkel Mutt: Süürias on halvemad ajad alles ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik muutub suhteliseks. Üks surm on tragöödia, tuhat aga statistika, ütleb tavatõde. Üks ülestõus diktaatori vastu on heroiline esiküljesündmus, viies või kuues ei tarvitse enam olla. Siiski pole inimlik tuimumine peapõhjus, miks suhtub lääs Süüriasse suhteliselt reserveeritult. Teema on küll n-ö ülal ja üks poliitiline kõneluste voor järgneb teisele, ent tundub, et rutiinselt. Piir, millest kaugemale sekkuda ei kavatseta, on ette teada. Asi on lääne ja islamimaailma suhetes laiemalt. Lähiajaloo õppetunnid on teinud lääne ettevaatlikuks ja viimaste nädalate sündmused on seda süvendanud. Paistab, et lääne jaoks polegi siin häid lahendusi, palju peavalu valmistab sellegi kursi väljatöötamine ja järgimine, mis võimaldaks ära hoida halvimat.