Prokuratuur ei hakka uurima Keskerakonna võlgnevusi

Riigiprokuratuur märkis komisjonile täna saadetud vastuses, et prokuratuuri hinnangul puudub Keskerakonna ja Midfieldi vahel sõlmitud rahalistes tehingutes kriminaalmenetluse alus, mis viitaks erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumisele.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöördus prokuratuuri poole eelmisel neljapäeval. Komisjon viitas Keskerakonna ja Midfieldi vahel tänavu jaanuaris sõlmitud kokkuleppele, mille järgi peab partei 349 277 euro suuruse võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 5. juuniks 2013.

Komisjon leidis, et nii kokkuleppest kui osaliste käitumisest võib järeldada, et Midfield ja Keskerakond on kujundanud valimisreklaami teenusega seotud võla ümber laenuks. Erakonnaseaduse järgi võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ja laenamine toimub turutingimustel.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp märkis komisjonile täna saadetud vastuses, et võla tasumise kokkulepe on tõesti käsitletav muu võlakohustuse ümberkujundamisena laenuks, kuid mitte keelatud laenulepinguna erakonnaseaduse tähenduses.

Sepa sõnul ilmneb, et tehing ei vasta oma olemuselt erakonnaseaduses sätestatud annetuse kriteeriumitele. «Kokkuleppe kohaselt tunnistab Eesti Keskerakond oma varasemat võlga ja ühtlasi võlausaldaja ehk Midfield OÜ nõuet enda vastu ja kohustub selle tasuma teatud maksegraafiku alusel. Kokkuleppest ei tulene ühtegi täiendavat (nõude)õigust Eesti Keskerakonna kasuks ja Eesti Keskerakond ei vabane selle alusel ka ühestki senisest kohustusest,» osutas ta ja lisas, et tehinguga lisandus hoopis täiendav nõudeõigus Keskerakonna vastu.

Sepp lisas, et kuna tehinguga ei kasvanud Keskerakonna varad otseselt ega kaudselt ning erakond ei saanud enda kasutusse mingeid täiendavaid vahendeid, ei kahjustanud kokkulepe ka partei rahastamise allikate läbipaistvust. Seetõttu leidis tema sõnul prokuratuur, et kokkulepet ei saa pidada erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangu rikkumiseks karistusseadustiku mõttes.

Kontrollikomisjon viitas oma kirjas ka ajakirjanduses avaldatud kahtlustele, mille kohaselt on Midfield saanud viimastel aastatel Keskerakonna juhitavalt Tallinna linnalt mitmeid niinimetatud suunatud tellimusi, mis võivad olla Keskerakonna tasuks võlgu jäädud raha tagasi maksmisega viivitamise eest. Riigiprokuröri kinnitusel puudub aga ka selles küsimuses kriminaalmenetluse alus.

Sepa sõnul oleks menetluse alustamise korral tegemist teoreetilise kuriteokahtlusega, kuna võimalus, et Tallinna linna, Midfieldi ja Keskerakonna eelnimetatud suhted võiksid vastata mõne ametialase, varavastase või erakonna rahastamisega seonduva kuriteo tunnustele, oleks nendele andmetele tuginedes spekulatsioon.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saatis erakondade rahastamise järelevalve komisjonile Keskerakonna ja Midfieldi suhete kohta selgitava kirja juba augusti keskel, rõhutades, et Keskerakonna kohustust Midfieldi ees ei ole kuidagi võimalik käsitleda laenu ega varjatud annetusena.

«Eesti Keskerakond käsitleb oma kohustust OÜ Midfield ees lühiajalise kohustusena, mis on kajastatud nii meie valimiskampaania kui ka majandusaasta aruannetes. Palun ka komisjonil käsitleda Eesti Keskerakonna kohustust OÜ Midfieldi ees lühiajalise kohustusena, mis vastavalt maksekokkuleppele 5. juuniks 2013 tasutakse,» ütles ta.

Ta selgitas, et Midfield teostas Keskerakonna valimiskampaaniat nii 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, sama aasta oktoobris peetud kohalike volikogude valimistel kui ka 2011. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistel. Kokku ulatus lepingute maht 974 000 euroni, millest 349 277 eurot on erakonnal seni tasumata.

Toobal märkis, et Keskerakond on oma kohustusi Midfieldi ees pidevalt jõudumööda vähendanud ning viimane makse tehti ettevõttele 2011. aasta novembris. Tema sõnul on Midfieldi juhatuse liikme Paavo Pettaiga sõlmitud maksekokkulepe, mille kohaselt jätkab erakond võlgnevuse tasumist tänavu detsembris. Toobal viitas, et ka Pettai ise on komisjonile kinnitanud, et erakond alustab võlgnevuste tasumist 1. detsembril igakuiste 50 000 euro suuruste maksetega.

Eelmisel aastal vähendas Keskerakond Toobali sõnul oma kohustusi 724 191 euro võrra ning sel aastal on lühiajaliste kohustuse maht vähenenud ligi 560 000 eurot. Tema sõnul on Keskerakonna eesmärk saada oma kohustustest esimesel võimalusel priiks.

Ta märkis ka, et Keskerakond on Eesti ainus erakond, millele kuulub kinnisvara. «Kinnisvara omamine maandab palju riske erakonna majandus- ja finantstegevuses,» lisas Toobal.