Riigikogu hakkab muutma eestikeelse hariduse tagamiseks seadust

Ettepaneku poolt hääletas 44 Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu liiget ning selle vastu oli 20 Keskerakonda kuuluvat saadikut. Sotsiaaldemokraadid hääletusel ei osalenud.

Ettepaneku toetamisega sai kultuurikomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks erakooliseaduse põhiseadusega kooskõlla.

Sotsiaaldemokraat Jaak Allik avaldas riigikogus arvamust, et parlamendile seaduse muutmiseks ettepaneku teinud õiguskantsler on kistud näotusse ja aastaid kestnud vägikaikaveosse valitsuse ja Tallinna linna vahel. Tema sõnul on tegu keerulise pedagoogilise ja veelgi keerulisema poliitilise küsimusega, mistõttu on «täiesti kohatu kasutada sellises olukorras põhiseadust kui instrumenti poliitilises võitluses».

Alliku sõnul olid Tallinna ja Narva omavalitsus asetatud sundseisu ja nad leidsid väljapääsuks idee asutada venekeelsed eragümnaasiumid nende noorte tarvis, kes pole praegu veel suutelised eesti keeles 60 protsenti ainekavast kvaliteetselt omandama.

«Sotsiaaldemokraadid pole vaimustatud sellisest seaduse mõttest kõrvalehiilivast teest, kuid me anname endale aru, et sellele sunnib omavalitsusi valitsuse otsus keelduda võimaldamast seaduses lubatud erandit,» lausus ta ja lisas, et õiguskantsleri ettepanek soovib ka selle võimaluse kohalikele omavalitsustele sulgeda, tuginedes argumendile, et avalikku raha ei tohi kulutada seadusest möödahiilimiseks.

Tema hinnangul oleks kohaliku võimu ja riigi vahel tekkinud vastuolu hõlpsasti lahendatav, kui valitsus lähtuks seadusest ja võimaldaks gümnaasiumiõppes muukeelsetele noortele erandeid. «See võtaks omavalitsustelt kindlasti ka soovi muukeelseid erakoole asutada,» märkis Allik.

Alliku sõnul ei pidanud fraktsioon võimalikuks ettepaneku hääletamisel osaleda, kuna sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks parlament tegelema probleemi sisulise lahendamisega, mitte aga omavalitsustele lihtsa ärapanemisega tegeliku probleemi ees silmi sulgedes.

«Mis tahes hääletus siin tähendab lihtsalt osalemist Toompea ja Tallinna vahelises lõpmatus poliitilises show's, unustades reaalsed venekeelsed gümnasistid, kes vajavad riigivõimu poolset mõistmist ja kindlust oma haridustee jätkamisel Eesti vabariigis,» ütles Allik.

Reformierakondlane Urmas Klaas avaldas parlamendi ees kahetsust, et õiguskantsleri institutsiooni üritatakse tirida päevapoliitikasse, ning pidas selliseid sõnavõtte taunitavaks. Tema sõnul on tegu põhimõttelise küsimusega, kas kohalik omavalitsus täidab talle kui avaliku võimu teostajale põhiseadusega pandud kohustust tagada eestikeelne õpe või hiilib sellest mööda.

Klaasi sõnul on samuti selge, et koolikorralduses on terve rida probleeme, sealhulgas ka ettevalmistustega eestikeelsele õppele üleminekul. «Aga me kutsume üles kõiki kolleege siin täna täiskogu saalis kui ka kolleege kohalikes omavalitsustes ühiselt pingutama ja tegema koostööd selle nimel, et saaks täidetud eesti keelele ülemineku ettepandud eesmärk,» ütles ta ja kutsus samuti hoiduma vastandumisest, vastutustundetutest poliitilistest avaldustest ja kirgede kütmisest vene noorte aadressil.

Õiguskantsler ütles riigikogus oma ettepanekut põhjendades, et tema hinnangul ei ole avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis muus keeles hariduse andmine põhiseaduspärane, kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust.

«Et õigus haridusele poleks pelgalt sõnakõlks ja haridusest tõuseks tulu nii inimesele endale kui ühiskonnale, kes teda oma kulu ja kirjadega harib, on riik tulenevalt põhiseaduse paragrahvist 37 õigustatud ja kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda ja ühiskonna elu korraldamisel,» lausus Teder.

Tema sõnul peavad selle kohustuse võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui kohalikud omavalitsused. «Seejuures on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele,» märkis ta.

Õiguskantsleri hinnangul pole seadusandja erakooliseaduses nende põhiseaduse sätete järgi aga talitanud, kuna seadus lubab kohalikul omavalitsusel tegutsemisvormi valides otsustada õppekeele üle ise. «Selliselt ei kontrolli riik, et igaühe õigus saada eestikeelset õpetust oleks tagatud. Kontrolli puudumisel võib tekkida olukord, kus ühel hetkel polegi eestikeelne gümnaasiumiharidus igaühele kättesaadav ja ei ole järgitud põhiseadust,» lisas Teder.

Eesti õppekeelele üleminek seadustati 1993. aastal, ehkki hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. 2010. aasta juunis võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi on gümnaasiumi õppekeel üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid vaid valitsuse loal.

Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamik taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ette nähtud võimalust ning asutas Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum, et minna eesti õppekeele nõudest mööda ning jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles. Sama võimalust on lubanud kasutada ka Narva.