Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6228583t1hd8b6.jpg)
/nginx/o/2012/09/12/1316576t1h8288.jpg)
Festivali ART IST KUKU NU UT näituse «Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau!» avamisel 7. septembril Tartus Raekoja platsil toimusid arvuka rahva ees sõnavõtud ja tervitused, kus toodi ajaloost näiteid, et hea kunst on alati olnud skandaalne. Lõpetuseks manitses Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark süvenema moodsasse kunsti hoolimata väikesest haisust. Ma ei teadnud, kas naerda või nutta. Pakuti viina.
Kuraatorid Rael Artel ja Kaisa Eiche on läbi töötanud «baasi, millel tänase kaasaegse kunsti pealisehitus püsib» («Taaskohtumine kunstitontidega», Sirp, 7.09) ja eksponeerivad seda Tartu kunstimuuseumis. Sealhulgas on Jaan Toomiku installatsioon «15. mai – 1. juuni 1992» 16 fekaalipurgiga (ekspositsioonis rekonstruktsioon, sest originaalid on hävinud) ja Raul Meele «Apokriivad» sinimustvalgete lippude peale kirjutatud roppuste ja sõimuga Peeter Sauterilt.