Sajandeid vanad purjelaevade vrakid tahetakse kaitse alla võtta

«Tegemist on vanade purjelaevade vrakkidega, millest üks on dateeritud 17. sajandi esimesse poolde, üks 18. sajandisse ja üks 19. sajandisse,» rääkis muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. Vanim leiti 2010. aastal, ülejäänud 2007. aastal.

Roio sõnul tuleb laevavrakid riikliku kaitse alla võtta, kuna tegemist on arheoloogiliste ajalooallikatega, mis kannavad endas informatsiooni laevaehitusest ning merendusest, rahvusvahelisest kaubandusest ning samuti Tallinna Vanasadama ajaloost.

Seni on Tallinna lahes kaitse alla võetud 6 laevavrakki.

«Kui tegemist on nii vanade vrakkidega ehk siis ligikaudu 200 aastat ja vanemate vrakkidega, siis peaks kaitse alla võtmine olema pigem reegel, kuna tegemist on ajalooallikatega,» rääkis Roio.

Kuna tegemist on tiheda laevaliiklusega alaga tuleb kultuuriväärtusega laevavrakkidel ja nende kaitsevööndites teostada iga-aastast seiret, et kindlaks teha laevaliikluse mõju leiukohale. Muutuste korral ning süvendustööde planeerimisel tuleb ameti hinnangul leida vahendid laevavrakkide kindlustamiseks või arheoloogiliseks väljakaevamiseks, et säilitada ajalooallikas ning tagada laevaliikluseks vajalik ohutus.

Roio kinnitas, et laevavrakid sadama territooriumil mõjutavad teatud määral ka laevaliiklust. Kui näiteks laevaliikluse tagajärjel hakkab vrakkide küljest detaile eralduma, siis nad võivad kujutada ohtu laevadele.

«Seega on mõju vastastikune,» ütles Roio. «Seetõttu tuleb leiukohtadel teha pidevalt monitooringut ning vajadusel kindlustada.»

Tagamaks vanasadama akvatooriumil paiknevate ajalooliste laevavrakkide säilimine ning ohutu laevaliiklus ning tugevdada koostööd riigiasutuste vahel, tegi muinsuskaitseamet ettepaneku korraldada koosolek muinsuskaitseameti ja Tallinna Sadama esindajate vahel ning töötada välja koostöölepe ja tegevuskava.