Muusikakool saadab töötajad kuni kuuks palgata puhkusele

Kooli direktori Toots Normanni sõnul oli neil valida, kas asutus septembrist sulgeda või paluda õpetajatel võtta palgata puhkust. «Koondamine ei tule kõne alla õpetajate puhul. See oleks veel kallim,» rääkis ta Postimees.ee'le, viidates ühtlasi sellele, koondamise järel kasvaks töökoormus üle pea ning langeks liigselt õppetöö kvaliteet.

Direktori sõnul on puhkuse võtmine vabatahtlik ja seda tehakse õpetajatega saavutatud kokkuleppe alusel.

Kartsid konflikti

Postimees.ee'le murest rääkinud, kuid kooli juhtkonna reaktsioone kartes anonüümsust palunud õpetaja väitel ei tulnud heakskiit otsusele vabatahtlikult - paljud lihtsalt kartsid oma ülemustega konflikti sattumist või koondamist.

Samuti on tema sõnul arusaamatu, et kui haridusminister lubas eelmise aasta lõpuga võrreldes 4-protsendist palga alammäärade tõusu, siis reaalselt osal õpetajaist palk langeb.

Probleem on direktor Normanni jutu järgi selles, et õpetajate palga alammäärade 4-protsendine tõus jõudis küll muusikakooli, kuid teisalt kästi asutusel ligi 730 000 krooni võrra oma eelarvet kärpida ning osa puudujäägist tuli leida ka palgaraha arvelt.

«Ma olen ka fakti ees, kui öeldakse, et on vaja kokku võtta ja võtke, kust tahate.»

Tema sõnul seisavad taolise valiku ees teisedki sarnased asutused.

«Ma usun, et kõik läheb ikkagi hästi ja me jääme ellu. Õpetajatel on töö, palk küll reaalselt ilmselt suurt ei tõuse, aga direktori palk on juba 12 protsenti reaalselt langenud,» viitas ta linna otsusele tema ja teiste sarnaste asutuste juhtide tulemuspalka kärpida.

Palgata puhkusele juunis

Direktori väitel kasutatakse seda lahendust, sest see on halbadest valikutest parim, ning - kuna palgata puhkus tuleks võtta üldjuhul suvevaheajal, ei pärssivat see ka eriti õppetööd.

Normanni andmetel algab kooli kollektiivpuhkus jaanipäeva paiku ning kestab õpetajatel 56 päeva ja kontsertmeistritel 42 päeva (kontsertmeistrid ei ole pedagoogid - toim).

Tema sõnul on eeldatud, et töötajad lähevad palgata puhkusele juunis kaks nädalat enne pärispuhkust, kusjuures õpetajate palgata puhkus on 2 nädalat ning kontsertmeistritel 3-4 nädalat.

Erinevad puhkuste pikkused on Normanni sõnul seotud esiteks õpetajate põhipuhkuse pikema kestusega ning teiseks sellega, kui palju oleks konkreetsel kontsertmeistril suvel rakendust.

«See sõltub sellest, kuidas on ühele või teisele tööd anda, kas ta on laulupeoga seotud jne. Igaühega tehakse individuaalsed kokkulepped.»

Puhkuse ajal tuleb tööd teha?

Postimees.ee'ga rääkinud õpetaja sõnul ei tähenda aga juuni keskel võetav kahenädalane palgata puhkus sisuliselt puhkust, vaid selle ajal tuleb tööd teha. Näiteks tuleb tema sõnul siis teha paberitööd järgmiseks õppeaastaks valmistumisel, korraldada festivalidel osalemist ja tegeleda suvetööle jäänud õpilastega.

Normanni sõnul on probleem lahendatav nii, et töötajad teevad enne palgata puhkuse algust tulemuslikumalt tööd. «Eks meil on töötegemine enne palgata puhkuse osa tihedam ja võib-olla isegi viljakam.»

Samuti aitab tema sõnul juunikuist olukorda leevendada see, et 8. juuni paiku ei lähe puhkusele kõik töötajad.

Lukas hoiatas koole

Haridusminister Tõnis Lukas ütles eile Postimees.ee'le Tallinna 37. keskkooli sarnast õpetajate palgata puhkusele saatmise otsust kommenteerides, et taoline käik on võimalik, kui õpetajad sellega nõus on.

Palgavahendeid muuks otstarbeks kasutada Lukase sõnul ei tohi ehk 4-protsendise õpetajate palga alammäära tõusu mõju kõigile õpetajatele peab olema tagatud. Ta ütles, et ministeerium jälgib õpetajate palgaraha sihtotstarbelist kasutamist ning tõenäoliselt teeb seda ka riigikontroll.