Kaks täistöökohta, aga palk jääb alla keskmise

Hooldusõde Tiia-Liis Maine on üks sadadest õdedest ja hooldajatest, kes selleks, et enam-vähem ots otsaga kokku tulla, töötab kahes haiglas, mõlemas täiskoormusega. Kuigi ta teeb oma tööd hea meelega, tunnistab ta, et «päris sellepärast ma kahel kohal ei tööta, et nii hirmsasti meeldib».

Sel kuul on 15-aastase hooldusõestaažiga naisel peaaegu puhkus – nimelt on ta ühest haiglast puhkusel ja töötab vaid ühe kohaga. See tähendab, et sel nädalal saab ta pärast kolme öövalvet ja ühte tööpäeva üle hulga aja reede hommikust esmaspäevani puhata. Päriselt puhanud on ta suvel vaid nädala, aga enne ja pärast pingutas sellevõrra rohkem.

Kui palju tunde te iga nädal ja kuu töötate?

Ümmarguselt tuleb 80 tundi nädalas.

Kuidas teie graafik välja näeb?

Ühes lõpetan, teises alustan. Ühes on 10- ja 14-tunnised vahetused, teises saab ka 24 tundi järjest töötada. Pikemad vahetused tulevad nii, et öösel ühes haiglas, siis teises 24 tundi järjest ja sealt lähen uuesti esimesse haiglasse päevaks tööle.

See teeb 48 tundi järjest?!

Jah, aga seda väga tihti siiski pole. Siis olen küll väsinud ja heidan kodus kohe magama.

Kuidas tavaliselt on?

24 või 34 tundi järjest. 24-tunnised vahetused on normaalsed nii minu kui ka patsientide jaoks – siis on üks hooldaja terve ööpäevase tsükli ja saab ka töid paremini jaotada. No näiteks kui mõni patsient ei taha kuidagi päeval duši alla minna, siis võin ta õhtuks ka jätta.

Aga kui töötaksite ühe kohaga?

Kui töötaksin ühe kohaga ja teeksin 24-tunniseid vahetusi, oleks ühes kuus kaheksa valvet, igal nädalal kaks. Siis jõuab puhata ja ka pere jaoks jääb aega.

Pärast 24 tundi rasket tööd teise haiglasse minnes peate ikka särav ja rõõmus olema. Kuidas see võimalik on?

See on teine koht, inimesed on teised ja mõlemas haiglas õnneks on toredad meeskonnad. Ka patsiendid on teised.

Kaua te nii vastu peate? Kas tervis ei ole tunda andnud?

Veel ei ole tunda andnud.

Kas mõni kolleeg on töö juures ülekoormusest kokku ka kukkunud?

Üks on ja oli siis kümmekond päeva haiguslehel, aga nüüd töötab kahel kohal edasi.

Mida see töörügamine rahaliselt tähendab?

Kokku natuke alla Eesti keskmise palga.

700–800 euro vahel?

Jah.

Kas olete mõelnud Soome tööle minna?

Ikka olen, aga poeg käib veel koolis. Oleme mõelnud abikaasaga – ta töötab trükitööstuses –, et läheme siis koos mõneks ajaks, et teeniks piisavalt, et saaks korteri remonditud, laenu makstud, aga  siis tuleks tagasi. Päriselt Soome elama küll ei läheks. Üks kolleeg läks Soome ja ta teenib ühe koha peal vist isegi kuus korda rohkem kui mina siin ühe koha peal. Pealegi on patsiente vähem ja tööpäevad kuuetunnised.

Kui palju patsiente ühe hooldaja kohta on?

40 patsienti ja neli hooldajat on päeval, kolm hooldajat öösel.

Kas seda palju pole?

Kümme patsienti ei käi üle  jõu, aga patsiendi seisukohalt oleks parem, kui ühel hooldajal oleks vähem patsiente. Nad tahavad ju kõik rääkida ja kui meil on rohkem aega nendega rääkida, siis on ka kergem neid mõista. Praegu kuulame ja räägime ka, aga see on nii, et kuulad ühe lõigu ära, vastad, ja siis oled juba järgmise juures. Õhtuti vahel räägime ka pikemalt ja tegelikult on see töö huvitav – igaühel on oma elu selja taga ja neil on, mida rääkida.

Niisugust palka ja töötingimusi kui Soomes ei tule Eestis niipea. Mis oleks see palk, mis teid Eestis hoiaks?

Kui saaks niigi palju, nagu nüüd on palgasoovina esitatud, ehk kolm eurot tunnis, oleks juba parem.

Mis see teie palgas tähendaks?

Ma saaks siis kahe koha peale kokku palka üle Eesti keskmise.

See oleks siis 500 eurot ühe koha eest kuus, miinus maksud. Praeguse raha saaksite sel juhul pooleteise kohaga kätte.

Olengi mõelnud, et siis võiks ka pooleteise kohaga töötada ja jääks pere jaoks rohkem aega. Meil on siin omavaheline nali: kui ühe koha peal tööl saaks käia, siis jääks nii palju aega üle, et võta või teine koht.

Kas olete valmis streikima?

Olen küll. Enamik töökaaslasi on. Peame ise enda eest seisma.

Te ei streigi otseselt oma tööandja vastu?

Ei, ei. Protestime süsteemi vastu. Tööandja vastu pole mõtet minna, sest nemadki on süsteemis sees.

Eestist on hakanud lahkuma ka hooldajad

Peale arstide ja õdede on viimastel aastatel üha enam hakanud välismaale tööle minema ka hooldusõed. Enamik hooldusõdedest on valinud siiski võimaluse töötada Eestis kahel kohal.

«Nad lahkuvad Eestist palga ja töötingimuste pärast,» ütles tervishoiutöötajate kutseliidu juhatuse liige Katrin Olo-Laansoo. «Enamasti lähevad need, kes on saanud spetsialistiks, kes tunnevad oma tööd hästi, on lõpetanud tervishoiu kõrgkooli või läbinud haiglate endi korraldatud koolitused,» kirjeldas ta.

«Kui keskmine tunnipalk on vaid 2,11 eurot ja Soomes, Inglismaal või Norras teenivad hooldajad kordades rohkem, siis nad lähevadki, kusjuures alati sugugi mitte hooldajaks, vaid ka koristajaks,» nentis tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Oma igapäevatöös puutub Olo-Laansoo pidevalt kokku sellega, et suur osa tema alluvatest õdedest ja hooldajatest käib lisatööl mõnes teises haiglas.

«Töötavad pooleteise ja kahe kohaga, aga tean ka ühte õde, kes käib kolmes haiglas ja töötab kokku kahe ja poole kohaga,» kirjeldas kutseliidu juhatuse liige olukorda.

«Pikalt nii ei jaksa – seda võib ka haiguslehtede järgi näha, et väsinud organism võtab iga viiruse vastu,» tõdes ta. «Siis tuleb teistel töö ära teha.»

Seadus ei keela inimesel kahe koha peal töötamist. «Ma ei saa kedagi keelata, vaid püüan oma headele töötajatele vastu tulla ja töögraafikud selliselt teha, et nende soove on arvestatud,» selgitas ta.

Postimees üritas paljudest haiglatest teada saada, kui palju võib olla neid õdesid ja hooldajaid, kes ka teises haiglas tööl käivad, kuid konkreetset vastust ei osanud ükski haigla öelda. Töötajal pole kohustust tööandjale teatada, et tal on ka teine töökoht. Üldjuhul otsene ülemus seda ikkagi teab.

«Teada on tõsiasi, et täiskoormusega õed-hooldajad otsivad igapäevaseks toimetulekuks lisatöö ja -sissetuleku võimalusi,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla avalike suhete juht Svea Talving.

«Kuna seadus ei luba ühes asutuses teha rohkem tööd kui 40 tundi nädalas, siis selle asemel, et oma asutuses ületunnitööd teha, tuleb seda võimalust otsida teisest asutusest, mis ei pruugi olla tervishoiuasutus,» selgitas ta.

See kõik jätab petliku mulje, justkui polekski õdesid ja hooldusõdesid eriti puudu. Juhtum Tartu Ülikooli kliinikumis, kus erakorralise meditsiini osakonna kergemate patsientide jälgimistuba suleti, kuna õdesid ja ka arste ei jagunud, on pigem erand. Kohad on täidetud tänu neile, kes madala palga tõttu lisatöö võtavad.

Olo-Laansoo arvutas välja, et kui tema alluvatest lahkuksid töölt need, kes kahes haiglas töötavad, jääks rohkem kui kolmandik kohti täitmata.