/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2012/09/07/1305794t1hd46e.jpg)
Kuigi Eesti on eile ilmunud aruande põhjal noorte lugemisoskuse poolest Euroopas teisel kohal, peab haridus- ja teadusministeerium puuduliku lugemisoskusega 15-aastaste arvu siiski suureks.
Ministeerium: puuduliku lugemisoskusega noorte protsent on siiski suur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik Maie Soll ütles, et kindlasti ei tohi Eesti rahulduda teadmisega, et võrreldes teiste riikidega on meie õpilaste funktsionaalne lugemisoskus päris hea nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna.
13 protsenti noori võib argielus ka lihtsaimate tekstidega jänni jääda
«Kindlasti peame endale teadvustama, et funktsionaalne lugemisoskus ei tähenda vaid ilukirjanduslike tekstide lugemist, vaid erinevat tüüpi tekstide lugemist ja nende mõistmist, sealhulgas juhendid, mis on oluline igapäevaelus,» rääkis Soll.
Aruande põhjal on 13,3 protsendil Eesti noortest puudulik lugemisoskus ja nõuniku hinnangul on see suur arv. «13 protsenti on siiski suur hulk inimesi, kes ei pruugi igapäevaelus tulla toime isegi lihtsaimate tekstide mõistmisega ja see võib oluliselt mõjutada nende toimetulekut erinevates eluvaldkondades, eeskätt sobiva töökoha leidmisel,» selgitas ta.
Solli sõnul selgub PISA uuringute tulemustest, et funktsionaalne lugemisoskus on parem neil, kellele meeldib lugeda, kes loevad ka oma lõbuks, loevad erinevat tüüpi tekste ja tunnevad ning kasutavad erinevaid lugemisstrateegiaid.
«Väga oluline on pere roll – kas ja kuivõrd lugemisharjumusi kodus väärtustatakse ja selleks tingimused luuakse,» märkis nõunik.
Uued õppekavad toetavad lugemisoskuse arendamist
Solli kinnitusel panustab riik noorte lugemisoskuse parandamiseks õpetajakoolitusse ja ka uued riiklikud õppekavad nii tervikuna kui ka keele ja kirjanduse ainekavades pööravad rõhutatult tähelepanu funktsionaalse kirjaoskuse arendamisele.
«Nii Tartu kui ka Tallinna Ülikool on selle rõhuasetuse võtnud teadmiseks eesti keele õpetajate põhi- ja täienduskoolituses,» ütles Soll. Samas ei saa lootma jääda vaid emakeeleõpetusele, vaid uutes õppekavades on rõhutatud ka seda, et kõik õpetajad peavad õpilase keelelist arengut toetama omal viisil ja oma ainevaldkonna piirides. «Praegu on siin veel arenguruumi,» tõdes nõunik.
Suur erinevus on Euroopa Komisjoni tellitud aruande järgi Eesti poiste ja tüdrukute taseme vahel – puuduliku lugemisoskusega lapsi on nende seas vastavalt 18,9 ja 7,3 protsenti.
Solli sõnul tuleks lõhe vähendamiseks koolides rohkem lugemist harjutada ja lastele erinevaid lugemisstrateegiaid tutvustada. «Aga kuna üheks oluliseks teguriks funktsionaalse lugemisoskuse puhul on lugemine oma lõbuks ja poisid on selles osas oluliselt tagasihoidlikumad, siis tuleks ehk sellele tähelepanu pöörata,» märkis ta.
Poiste lugemishuvi sütitavad liikumine ja paeluvad tekstid
Soll tõi välja, et PISA testide tulemustest on võimalik leida ka seda, missugust tüüpi tekste poisid ja tüdrukud, head lugejad ja viletsamad lugejad loevad. «Sellistele teadmistele toetudes võib lugemishuvi tasapisi tekitada, kasutades esialgu lugemisoskuse arendamisel tekste, mis poisse huvitaksid ja paeluksid, edaspidi saab tekste mitmekesistada,» rääkis ta.
«Teame ka, et poisid eelistavad nö tegevuse, liikumise kaudu õppimist. Näiteks liikumist võimaldavad lugemisülesanded (eelkõige algklassides) võiksid ka olla üheks lahenduseks, kuidas poiste huvi lugemise vastu kasvatada,» selgitas nõunik.
Solli hinnangul tuleks kindlasti ka edaspidi toetada Eesti Lugemisühingu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt algatatud mitte-traditsioonilisi lugemisega seotud tegevusi erinevas eas õpilastele.
Eile avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud aruandest selgus, et 13,3 protsenti 15-aastastest Eesti noortest on puuduliku lugemisoskusega. Sellegipoolest oleme lugemisoskuse tasemelt Euroopa Liidus Soome järel teisel kohal.