Kas klaastornidega city või kausikujuline kaluriküla?

Arengustsenaariumide koostamine on üks samm kesklinna üldplaneeringu valmimisel. «Leidsime, et ei saa kohe hakata joonestama uushoonestust ja määrama piirkondi, mida arendama ei pea, kui me ei tea, millist kesklinna Tartu tegelikult vajab,» ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku selgitas, et stsenaariumi valiku järel määratakse vajalikud ehitusmahud – kui palju on vaja eluruume, kaubanduskeskusi, büroosid, kultuuriasutusi. Seejärel peavad arhitektid ja linnaplaneerijad need kesklinna ära mahutama.

Edaspidi on linnavõimul lihtsam krundiomanikele vastata, kas nende plaanid kõlavad kokku linna vajadustega, sest vaadata tuleb mitte konkreetset krunti ja maja, vaid laiemat linnageograafilist mõju.

Näiteks ei sõltu tornhoone ehitamine sellest, millise krundi omanikul on piisavalt edevust, raha või laenuvõimet, vaid sellest, kuhu sellist maja tegelikult vaja oleks.

Mõni stsenaarium eeldab kesklinna rohkem kaubanduse või elanike tõmbamist, aga eesmärgi saavutamiseks võib linnavõim piirata äärelinnas kaubanduskeskuste või elurajoonide ehitamist. Kuni selleni välja, et arutletav seadusemuudatus võimaldaks linnal arengueesmärkide nimel tühistada juba kehtestatud planeeringuid.

«Tartu praeguse ligipääsetavuse olukorras ei saa Tartust teha rahvusvahelist keskust, selleks tuleb linnavõimul panustada lennuliinide avamisse, nendele peale maksta,» ütles Tamm. «Meil ei ole ka mõtet arendada kõiki haljasalasid, kui meil on plaanis suurem osa neist täis ehitada. Linnal ei ole raha palju, aga küsimus on, kuhu linn raha suunab.»

Ranniku ütles, et praegustest kavadest ei tulene temale veel sünergeetilist tulevikukujutlust kesklinnast, lõplik lahendus saab olla stsenaariumide sümbioos. «Praegu seda tõelist sädet ma ikka veel ei näe,» lausus ta.

Stsenaariumide avalik arutelu on esmaspäeval, 10. septembril kell 15 raekoja saalis.
---------------------------------------------------------------