/nginx/o/2012/08/03/1251658t1haad9.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikale veninud läbirääkimised Tallinna linnaga Euroopa teede marsuutide kinnitamise üle võimaldasid linnal ilma riigipoolse kontrollita joonida ühistranspordirajad pealinnast algavatele Euroopa direktiividega kaetud teedele.
Eestit, nagu paljusid Euroopa riike, läbivad rahvusvahelised teed, mida märgistatakse E indeksiga. Nendel teedel toimuv on reguleeritud ÜRO vastavate konventsioonidega ja sellega paika pandud riikidepoolsed õigused ja kohustused, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».
Lisaks neile on veel ka eurodirektiividega reguleeritavad teed, ehk teed, mis rahvusvahelistele teedele viivad. Näiteks Tallinna sadamast saab alguse tee, mis viib rahvusvahelisele teele E67 ehk Via Baltica. Ka need teed peaksid olema registris ja seal toimuv peaks olema samuti riiklikult kontrollitav. Kahjuks Tallinnas see veel piiritletud ei ole.
«Küsimus võib täna olla selles, et kuskohas täpselt kulgeb see den-tee trass Tallinna linnas ja siin on tõesti need protsessid pooleli,» nentis maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust.
«Nimelt Tallinna linn ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium räägivad läbi hetkel seda, kuskohas see trass täpselt hakkab kulgema ehk siis Tallinna linna piirist, sealt kust maanteeameti haldusala lõpeb kuni Tallinna kesklinna sadamani, kus ta loogiline lõpp oleks,» rääkis Puust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikkade aastate jooksul tegemata töö on viinud selleni, et eurodirektiividega meil eriti teid ei olegi kaetud, ehk neid pole registrisse kantud. Oleks neid aga registrisse kantud, oleks aga riigil suurem kontroll selle üle, mis näiteks Tallinnas on toimunud.
Sellise kokkuleppe olemasolul ei oleks Tallinna linnal võimalik nii vabalt käituda, kuigi radade mahamärkimist keelatud poleks olnud.
Puust rääkis, et tänase regulatsiooni järgi peab muudatuste mõjusid hindama Tallinna linn, aga ei saa välistada, et tulevikus hakkab riik ka rohkem kontrolli selle toimingu üle omama.