/nginx/o/2011/08/04/696196t1hfeff.jpg)
Leedu kaitseminister reageeris reedel teravalt Eesti kõrge ametniku väitele soovist roteerida praegu Šiauliai lähedal paiknev NATO õhuturbemissioon Ämari lennubaasi ja ütles, et Leedu ei näe selleks võimalusi, kuna tegemist on pikaajalise küsimusega.
Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė ütles reedel ajakirjanikele, et Leedu ei kaalu missiooni Eestisse üleviimise võimalusi, ning osutas et tegemist on «kaugete 10-15 aasta küsimusega».
«Ma ei saa siinkohal mingit reaalsust kommenteerida, Leedu pole riigisiseselt selliseid asju arutanud ega aruta,» ütles Juknevičienė. «Aga see, kui Eesti ja Läti omandavad võimsused, kuhu selles missioonis osalevad partnerid võiksid lennata ja treenida, on muidugi loomulik. Mida suuremad on Läti ja Eesti võimsused, seda tugevam on ka Leedu.»
Juknevičienė sõnul pole tegemist mingi uue aruteluga. «Ma ei saa täna midagi öelda... tuleviku kohta, selle kohta, mis tuleb 10-15 aasta pärast ei saa ma kindlasti täna arutleda,» rõhutas ta.
Asekantsler: Eesti soovib roteerida Leedus paiknevat õhuturbemissiooni
Eesti sooviks, et võimalikult kiiresti langetataks otsus praegu Leedus baseeruva NATO õhuturbemissiooni roteerumisest, ütles reedel kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.
Sakkov ütles ajakirjanikele pärast tseremooniat, mille käigus Tšehhi võttis Baltimaade õhuruumi Poolalt üle, et Eesti sooviks NATO hävitajate baseerumist ka enda territooriumil.
«Mis puutub teie küsimust, kas Eesti tahaks, et missioon roteeruks – me tahaksime. Me eeldame, et koormused ja riskid, mis on seotud NATO õhuturbe ja teiste missioonidega, oleksid võrdselt või senisest võrdsemalt jagatud kõigi seotud riikide vahel,» rääkis Sakkov.
«Eesti on valmis oma osa panustama. Rotatsioonide vahetumises tuleb kokku leppida, oleme praegu selles protsessis. Seega võin äärmiselt selgelt teatada, et Eesti on huvitatud saama tulevikus NATO õhuturbemissiooni vastuvõtvaks riigiks, kuna leian, et see on meie kohus,» lisas Sakkov.
«Me tahaksime, et see küsimus otsustataks võimalikult kiiresti. Ent me pole antud juhul ainus pool. Ma ei tahaks kuupäevade üle siin ja praegu spekuleerida,» märkis Sakkov, vastates küsimusele, millal võiks selguda NATO hävitajate Eestisse paigutamise võimalik üleviimise aeg.
Küsimusele, kas Eesti on pälvinud Leedu poolelt mõistmist, vastas Sakkov, et «me näeme äärmiselt hästi toimivat koostööd Balti riikide vahel».
Leedu ametiisikud on seni Eesti ettepanekutesse ettevaatlikult suhtunud.
Maikuus väljendas Leedu kaitseväe juhataja Arvydas Pocius kahtlust õhuturbemissiooni roteerumise mõttekuses, viidates sellele, et NATO toonitab targa kaitse kontseptsiooni tähtsust. Kaitseminister Rasa Juknevičienė ütles, et toetab Eesti pürgimist omaenda sõjaväelennuvälja omandamise poole, ent vastustab rotatsiooni kolme Balti riigi vahel, viidates, et see toob kaasa missiooni kallinemise.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)