Ohvitseride haridusnõue tabas eriti valusalt kaitseliitlasi

Koguni 51 kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitseri ja 8 allohvitseri kohal lasub murepilv, kuna neil puudub alates 1. septembrist nõutav haridus. Neist 16 on Kaitseliidu ohvitserid, kes moodustavad viiendiku Kaitseliidu ohvitserkonnast.

Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns seletas, et kõrghariduse nõue käib kõigi tuhatkonna ohvitseri kohta, kes on kaitseväeteenistuses.

«See seadus võeti vastu 2000. aastal, nii et nõue on kehtinud juba 12 aastat,» rääkis Läns, kelle sõnul on seda pikalt edasi lükatud, et anda ohvitseridele võimalus kõrgharidus omandada. Piisab bakalaureusekraadist või rakenduskõrgharidusest.

Läns möönis, et kõrghariduse omandamine teenistuse kõrvalt pole kerge, kuid kaitsevägi on seda igati soodustanud. Näiteks üheksakümnendatel vabastati selleks teatud ajaks teenistusest, 2000. aastal otsustati kompenseerida ka kaitseväelaste õppemaks 50 kuni 100 protsendi ulatuses sõltuvalt läbitud stuudiumist.

«Väga paljud ohvitserid on hariduse omandanud,» kinnitas Läns. «Viimaste andmete kohaselt on meil praegu 51 ohvitseri, kes homse (laupäevase – toim.) seisuga ei vasta kõrghariduse nõuetele ja neist 49 kuuluvad erakorralisele atesteerimisele.»

Need ohvitserid võetakse ette esmaspäeval, mil ohvitseride ülem hindab atestatsiooni käigus ainult üht kriteeriumit – diplomi olemasolu või selle puudumist. Ka see ei päästa, kui kõrghariduse omandamine on pooleli.

«Kuna me teame, et neil ei ole diplomit, siis saab atestatsiooni tulemus olla ainult ühene – ei vasta teenistuskoha nõuetele,» lausus Läns. «Praegusel hetkel on kaitseminister ja kaitseväe juhataja otsustanud, et nooremohvitseridele tehakse pakkumine jätkata teenistust allohvitseri ametikohal.»

Nimelt on allohvitseri haridusnõue keskharidus. Samas ei pruugi see neile sobida, sest kõrghariduseta 51 ohvitseri seas on valdav enamus pika teenistuskogemusega ohvitserid, kes on teeninud vähemalt kümme aastat.

Vanemohvitseridel on võimalus kandideerida ametniku vabale ametikohale.

Länsi sõnul lööb haridusnõue kõige valusamalt Kaitseliitu.

«Kurb tõdeda, aga viiendik Kaitseliidu ohvitseridest ei vasta antud hetkel haridusnõuetele,» täpsustas ta. «Kaitseliidul läheb oma ülesannete täitmine keeruliseks, ma loodan, et suur osa neist ohvitseridest võtab vastu pakkumise jätkata allohvitseri teenistuskohal ja leiab selle kõrvalt aega omandada kõrgharidus.»

Olgu öeldud, et alates kevadest on juba haridusnõude tõttu Kaitseliidust lahkunud 5 ohvitseri. Lisaks tõi BNS neljapäeval välja, et ka valitsuse poolt ametist vabastatud ning tegevteenistusest lahkunud Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste haridus ei vasta kehtima hakanud haridusnõudele. Tema jätkab tööd kaitseväe juhataja nõunikuna.

Kaitseliidu pressijaoskonna ülem major Tanel Rütman kinnitas, et mingisugust kollapsit esmaspäeval ei tule.

«See kindlasti mõjutab Kaitseliidu tööd, aga mitte täna ja nii otseselt, kuna suurem osa neist, kes haridusnõudele ei vasta, jätkavad töölepingu alusel,» rääkis Rütman. «Enamikule on leitud töökoht ja päris paljud neist jätkavad sisuliselt samade ülesannete täitmisega, aga lihtsalt vormi asemel on neil seljas pintsak.»

Rütman teatas, et neist 11 jätkab Kaitseliidus tsivilistina ja 5 läbivad erakorralise atesteerimise ehk neil on võimalus jätkata vanemallohvitseri kohal. Ta lisas, et suur osa neist, kes on sunnitud praegu mundri varna panema, on praegu õppimas või õpinguid lõpetamas.

Kõrghariduseta ohvitseridega on tegeletud pikalt. Läns rääkis, et 2008. aastal koostati individuaalne õppekava kõigile ohvitseridele, kel polnud kõrgharidust. Lisaks kontakteeruti ka eelmise aasta augustis kõikide nende ohvitseridega ja suvel rääkis Läns isiklikult veel ohvitseridega, kel oli oht, et nad ei omanda kõrgharidust 1. septembriks.

Länsi sõnul on raske öelda, kui palju on ohvitsere haridusnõude tõttu juba varem kaitseväest lahkunud.

«Peamise lahkumise põhjusena märgitakse tagasisides siiski teenistustasu ja ma ei suuda meenutada, et keegi oleks põhjuseks märkinud kõrgharidusnõude,» lausus ta. «Meie üleüldine ametikohtade täituvus on 70 protsenti ja iga äraminek on valus.»