Pingereas kukkujad: töö käib tellija materjalist

«See on nii kõikide väikeste koolidega – õpetajad on täpselt samad, kaader on isegi paranenud, aga midagi pole teha, töö käib tellija materjalist. Ega me ju suuda õpilaste võimeid tõsta, need on, nagu on. Kui mõnel aastal on sattunud kokku õpilased, kel võimetega on väga hästi, siis järgmisel aastal ei pruugi see nii olla,» selgitas Loo keskkooli direktor Ants Rebane.

Ometigi pole pingereas 140 koha võrra kukkunud (mullu 61. kohalt tänavu 201. langenud) kooli direktor tulemuste pärast pettunud. «Õppenõukogus kõiki õpetajaid kiitsin, kes suutsid teha suurepärast tööd, sest tänavustest lõpetajatest pooled on kõrgkoolides sees tasuta kohtadel. Seda ei saagi nii halvaks tulemuseks pidada.»

«Ma arvan, et need inimesed on saanud oma võimetele vastavad kõrgkoolikohad. Kõik ei õpi juurat, ajalugu või mõnda muud kõrge konkursiga eriala, aga sellest pole ju midagi. Peaasi on see, et nad läheksid edasi – nad ei tulnud gümnaasiumisse niisama,» arutles direktor. Ka ülejäänutest enamik on asunud õppima kutseõppeasutustes, mis eeldavadki keskharidust. «Seega ma ei tunne süüd nende laste, vanemate või ühiskonna ees, sest oleme saavutanud tulemuse, mida ühiskond soovib.»

Ta tõi näiteks, et kui tütarlaps tuleb keskkooli sooviga õppida hiljem edasi juuksuriks, siis ei saagi eeldada, et ta õpib sama innukalt kui teine noor, kes soovib juristiks saada. «Laste võimed ongi erinevad,» lausus Rebane. «Me ei ole ega hakkagi end võrdlema eliitkoolidega,» kinnitas Rebane.

Sel aastal lõpetas Loo keskkooli 14 noort. «Mitte kellelgi sel aastal riigieksam ei ebaõnnestunud, mida peame oluliseks. Kui keskkool lõpetatakse riigieksami negatiivse tulemusega, siis seal saab näha ka kooli ja vanemate koostöös puudusi.»

Ka Keila ühisgümnaasium, mis mullu tegi tabelis suure hüppe, langes tänavu pea sama järsult - 148 koha võrra 221. kohale. Direktor Oksana Jõe sõnul oli vastupidiselt mullusele tänavune lend noori väga nõrk, ühtlasi oli lapsi vähe. «Juba algusest peale oli meil 1993. aastal sündinud lapsi väga vähe ja gümnaasiumi jäid neist omakorda nõrgemad, targemad läksid Tallinnasse. Ilmselt oli lapsevanematel tunne, et Tallinna koolides läheb neil paremini,» rääkis Jõe. Näiteks seitse last läks pärast 9. klassi Mustjõe gümnaasiumisse.

«Näiteks lootsime Ämari põhikoolist saada gümnaasiumi natuke õpilasi, aga sel aastal läksid nad samuti Tallinna.»

Keila ühisgümnaasiumi lõpetas kokku 10 noort. Peale kohustusliku eesti keele eksami tehti riigieksamina palju ühiskonnaõpetust.

Lastenappuse tõttu ongi koolil praegu plaan gümnaasiumiosa sulgeda. «Kahjuks arengukava järgi avame sel aastal viimast korda 10. klassi. Otsime küll võimalusi, kas saame veel jätkata, aga ei tea,» tõdes Jõe.