Aaviksoo: pingeread näitavad vaid gümnaasiumiastme taset

«Suhtun tabelitesse heatujuliselt – see on rõõmus elevus enne kooliaasta algust. Ega need edetabelid halba tee, mõistlikud inimesed saavad ju aru, mis seal kirjas on ja mida pole.

«Kui need pingeread midagi ütlevad, siis gümnaasiumiastme kohta. Põhikooli kohta ei ütle nad üldse midagi – enamus põhikoole, kus gümnaasiumiastet pole peal, pole neis ju üldse kirjas ja seetõttu selle laiendamine kogu kooli peale, on kindlasti liiast,» rõhutas Aaviksoo.

Aaviksoo lisas, et ministeerium püüab välja töötada võrdlusaluse, et ka põhikoolide osas sarnaseid edetabeleid koostada saaks. «Meil on ka tasemetööd. Teame, kuidas erinevad põhikoolid [lõpetanud õpilased - toim] on konkureerinud suurema nõudlusega gümnaasiumidesse, sealtki selgub üht-teist,» pakkus ta välja. «Nii et hoiaks põhikoolid ja gümnaasiumid ka selles küsimuses lahus.»

Aaviksoo lisas, et läbi aastate on neist tabeleist talle silma hakanud koolid, mis pidevalt pingerea lõpuosas püsivad. «Kui ikkagi aastate kaupa koolid kas on või tasapisi jäävad sinna sappa, tuleb ikkagi mõelda, mis nende gümnaasiumiastmetega lahti on. Me näeme, et seal sabas on gümnaasiume, mille jätkusuutmatus on ammu-ammu selgeks saanud ja ma loodan, et seal on ka nende argumentide põhjal võimalik otsuseid vastu võtta.»

Samas rõõmustas ta, et vene koolide keskmine tase aasta-aastalt tõuseb ja läheneb eesti koolide keskmisele. «see näitab, et Eesti haridussüsteem liigub õiges suunas, need hariduskorralduslikud sammud, mis me oleme kavandanud ka venekeelse kooli jaoks – sealhulgas ka gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele – liigub õiges suunas. Ja need koolid, kes on riigikeelele üleminekul olnud esirinnas, leiame ka gümnaasiumide pingereast eestpoolt,» kommenteeris Aaviksoo.