Tuhast tõusnud Kõue

Praegu on raske ette kujutada, kui troostitus olukorras olid ehitised ja ümbrus viis aastat tagasi, mil mõisa omandasid Eerik-Niiles Kross ja Mary Jordan.

Ainult asjassepühendunud oskasid näha peahoone varemetes ja võssakasvanud pargis Harjumaa ühe vanema mõisa sajanditega kujunenud ilu ja hiilgust.

«Härrastemaja vanemad osad pärinevad juba keskajast, uuemad 18. ja 19. sajandist,» selgitas kunstiteadlane Ants Hein. «Mõis oli järgemööda Lechtiste, Dückerite, Wrangellite ja Salzade käes ja läks 17. sajandi lõpul Strykide valdusesse, kelle järgi sai ka Triigi nime. 1748. aastast kuulus Mellinidele, 1762. aastast Reuternitele, 1779. aastast Brevernitele, 1832. aastast Kotzebuedele ja 1906. aastast kuni võõrandamiseni Hagemeistritele.»

1920ndatel–30ndatel oli Kõue mõis Vabadussõja kangelase kolonel Karl Lauritsa omanduses. Teise maailmasõja ajal paigutati mõisahoonesse kool, mis tegutses seal 1975. aastani. Kooli sulgemise järel jäi Kõue neljaks aastakümneks lagunema. Täielikust hävingust päästis peahoone 1990ndate alguses mõisa omandanud Jüri Männisalu, kes lappis katust ja hoidis ära suuremad varingud.

Kuna Eerik-Niiles Krossi suguvõsa on Kõue kandist pärit, otsustas mees koos kunstnikust kaasa Maryga, keda samuti paiga ajalugu paelus, mõisa uuesti ellu äratada.

Uute omanike eesmärk oli säilitada mõisamajades võimalikult palju algupärast ning taasluua ajalooline keskkond, varustades need samal ajal moodsate mugavustega. Näiteks härrastemajas, kus nüüd on kõigi tänapäevaste hüvedega butiikhotell, loovad arhitektuuribüroo Vana Tallinn arhitekt Aet Maasiku lahendused ja Mary Jordani maitsekalt kujundatud interjöörid meeleoluka vaatepildi.

Härrastemaja esimesel korrusel on vastuvõturuum, kust pääseb õdusasse salongi, galeriisse, suurde konverentsisaali ja restorani Kaheksa Jalga. Kokk Artur Ovtšinnikovi meeskond pakub seal külastajaile uuenduslikku Eesti kööki, mille koostisained pärinevad ümbruskonna taludest või mõisa köögiviljaaiast.

Mõisamaja teisel korrusel on luksuslikud sviidid ja hotellitoad 20 külalisele ning raamatukogu. Uues kuues tõllakuuri esimesel korrusel on kaks galeriid, saun ja suur sisebassein ning teisel korrusel üheksa pargi poole suunatud klaasitud rõduga külalistetuba.

«Meil on loodud suurepärased resideerimistingimused kunstnikele ja kirjanikele. Mõisas saab korraldada nii suurtele rühmadele kui väikestele seltskondadele konverentse, pidulikke vastuvõtte, pulmi, piknikke ja teisi kokkusaamisi. Ja loomulikult korraldame ka ise mitmesuguseid põnevaid üritusi,» räägib Kõue mõisa tegevjuht Jaana Pärna.