/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/08/24/1284310t1h77c9.jpg)
Kümme aastat Prantsusmaal elanud eestlanna Terje Kõlamets rääkis Postimehele, et vastupidiselt Eestile sisenevad Prantsuse lapsed haridussüsteemi juba väga noorelt. Kumma riigi praegust süsteemi ta aga paremaks peaks, ei olegi nii kerge otsustada.
Eestlannast ema kogemus: prantsuse kool on intensiivsem, aga õpe mängulisem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõlametsa mõlemad tütred – 6 ja 9-aastane – on sündinud Prantsusmaal ja alustasid seal ka haridusteed.
«Prantsuse lapsed lähevad kooli kolmeaastaselt, varem isegi kahe ja pooleselt. See on eelkool, mis kestab 8.30st kuni 16.30ni ja kujutab endast midagi Eesti kooli ja lasteaia vahepealset,» kirjeldas Kõlamets. Eelkoolis on ette nähtud lõunapaus kella 11.30-13.30, mille ajal on vanemal võimalus viia laps koolist koju lõunat sööma.
Kui Eestis lõpeb esimese klassi jütside koolipäev juba enne lõunat, siis prantsuse lapsi harjutatakse juba noorelt pea kaheksatunnise tööpäevaga. Mõistagi erineb sealne õpe Eesti omast oluliselt – akadeemiliste tundide asemel on see mängulisem ja päeva teises pooles õppetunde ei toimugi.
«Tempo on siiski Eestiga võrreldes suurem. Päevad pikad ja sisutihedad. Pärast kuut või kaheksandat nädalat on koolivaheaeg ja kolmapäevad on lastel vabad,» kirjeldas Kõlamets. Koolis moodustatakse iga õppeaasta alguses uued segaklassid, et õpilaste taset võrdsustada.
Õpetajad jälgivad teraselt laste vaimsete ja sotsiaalsete võimete arengut. Algklassides on täiesti loomulik, et mahajäänumad jäetakse kursust kordama, kuni nad on piisavalt küpsed.
«Ma usun, et prantsuse süsteem toimib väga hästi nendele lastele, kes saavad hästi hakkama, on head õpilased ja taipavad väga ruttu,» hindas Kõlamets. Oluliselt mugavam on see aga lapsevanemate jaoks. «Kui käite tööl, siis võite olla kindlad, et laps on hoolitsetud ja tõesti õpib, ega mängi kodus oodates arvutimänge.»
Mõistagi tähendab süsteemi erinevus ka seda, et noored kasvavad üles teistsugustena. «Mulle tundub, et Eesti lapsed on küpsemad, kui nad lähevad kooli. Ka Prantsusmaal on päriskool ikkagi 12 aastat, nii et kokku kestab haridustee 15 aastat. Kui minu vanem tütar lõpetab keskkooli, on ta 17-aastane. Magistrikraadi saab ta 22-aastaselt. See tundub hästi vara, et minna tööturule,» nentis Kõlamets.
Prantsusmaal on see tegelikult probleem, kuna riiki kummitab noorte tööpuudus. Seetõttu minnakse sageli edasi õppima või välismaale, et omandada tööturul eeliseid anda võivaid kogemusi.