Raidma: Leedu poliitiku süüdistused tingisid ilmselt puudulikud andmed

«Mul ei ole õnnestunud Anušauskasega sel teemal ühendust võtta, kuid ilmselt oli tema avaldus tingitud ebapiisavast algmaterjalist. Karmėlava missioon on Balti riikide ühismissioon, kus on kõigi kolme riigi kaitseväelased koos vahetustes. Karmėlava missioon on ühisprojekt ja sinna «teie-meie» mõõtme sissetoomine on pigem samm tagasi kui edasi,» ütles Raidma BNSile.

Raidma sõnul ei vasta tema andmetel tõele väide, et eestlased olid Rootsi lennuki Valgevene õhuruumi sisenemise ajal vahetuses üksi.

«Minu arvates on lähenemine sellele juhtumile liialt valulik. Me teame sarnaseid juhtuimeid ka varasematest aastatest, kus erinevates riikides on tehnilised võimekused jätnud auke õhuturbe pildi tootmisse. Taoline juhtum annab materjali selleks, kuidas süsteemi töökorralduslikult ja tehniliselt parandada. Ma ei näe põhjust valuliselt reageerida. Tuleb juhtunut analüüsida, teha korrektuure ja minna edasi,» lausus Reformierakonda kuuluv Raidma.

Raidma sõnul suhtlevad Balti riikide riigikaitsekomisjonid omavahel regulaarselt ning kõnealune juhtum on üks teema, mida järgmisel komisjonide kohtumisel arutada. Oma Leedu kollegi, seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehe Arvydas Anušauskasega, kohtub Raidma juba septembri alguses Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide riigikaitsekomisjonide ja väliskomisjonide esimeeste kohtumisel ning siis on Raidmal kavas temaga ka Karmėlavas juhtunut arutada.

Leedu seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Arvydas Anušauskas ütles laupäeval eetrisse läinud raadiousutluses, et rahvusvahelise skandaali põhjustanud Rootsi lennuk ületas 4. juulil Valgevene-Leedu piiri eestlaste vahetuse ajal.

Leedu kaitsejõudude esindaja Skomantas Povilionis eitas seda, öeldes, et Karmėlava õhuseirekeskuses töötavad «Leedu, Läti ja Eesti ohvitserid on pidevalt valves» ja igasse vahetusse kuuluvad eksperdid kõigist kolmest Balti riigist.

«Leedu sõjaväelased teostasid õhuruumi vaatlust ja kontrolli koos liitlastega NATO kehtestatud protseduuride alusel. Selleks tegutseb Karmėlavas rahvusvaheline Baltimaade õhuruumi seirekeskus, mis on NATO ühtse õhuseiresüsteemi osa,» selgitas Povilionis.

Ent vastates küsimusele, kas Karmėlavas valves olnud sõjaväelased tegid midagi valesti ja kas seda uuriti, ütles Povilionis, et «sõjaväelased juhinduvad oma tegevuses protseduuridest».

«Leedu õhujõud analüüsisid, kuidas Balti õhuseirekeskus reageeris Rootsi pilootide lennule, ja tegi ettepanekuid intsidentidele reageerimise protseduuride parendamiseks,» ütles õhujõudude ülemjuhataja pressiesindaja.

Parlamendi kaitsekomisjoni esimees Anušauskas rääkis laupäeval raadiojaamale Žinių Radijas, et Rootsi lennukit ei tuvastatud ja temaga ei võetud ühendust, kuid anti välja märk «tuvastatud». Kui riiki oleks sisenenud lennuk «tuvastamata» märgiga, hakanuks tööle süsteem, mis saadab Šiauliaist hävitajad välja, kuid Rootsi lennuk oli märgistatud kui «tuvastatud».

Küsimusele, kes selles süüdi on, vastas poliitik: «Mis ma oskan öelda? See oli eestlaste vahetus... Karmėlavas on eestlased, leedulased ja lätlased, ja oli eestlaste vahetus. Mis meie teha saame... Me ei saa Eesti ohvitseridele midagi teha.»

4. juulil sisenes Leedust Valgevene õhuruumi kahe rootslase juhitud väikelennuk, mis Minski lähistel heitis alla suure hulga langevarjudega mängukarusid üleskutsetega sõnavabaduse kaitseks. Pärast mängukarude allaviskamist pöördus lennuk Leedu kaudu tagasi Rootsi. Vahejuhtum põhjustas Rootsi ja Valgevene vahel diplomaatilise konflikti, mis viis Rootsi diplomaatide lahkumiseni riigist.

Eesti saatkond hakkas sellest nädalast esindama diplomaatilisse konflikti sattunud Rootsit viisade väljastamisel Minskis.