Raudteeremont sunnib inimesi oma sõiduharjumusi muutma

Eelmise reede hommikul ootas Balti jaamas kella kümnest Riisipere asendusbussi vähemalt 30 inimest. Mõned olid kohale tulnud juba ligi pool tundi varem, et bussis ikka istekoht saada.

Laitsesse sõitev Eevi Veesaar ei nurisenud selle üle, et ta peab rongi asemel asendusbussiga sõitma. Ta mainis, et bussid sõidavad isegi kiiremini kui rongid praeguste remonditööde ajal. Küll on aga probleem selles, et buss mahutab rongist oluliselt vähem inimesi. Eriti annab see tunda nädalavahetustel, kui paljud inimesed sõidavad oma suvilatesse ning kõik ei pruugigi bussi mahtuda.

Vasalemmast Maardus tööl käiv Mihhail Borodin ütles, et rongi asemel bussi kasutades jääb ta paratamatult tööle natuke hiljaks. Kuid ülemusega on selles osas kokkulepe saavutatud ning praegu midagi hullu pole, aga väga kaua ka niisugune olukord kesta ei saa.

Asendusbussid sõidavad

«Saan aru, et raudteel käib remont ning ilma selleta kuidagi ei saa,» tõdes Borodin. «Oma kogemuste põhjal võin küll öelda, et inimesi on rongide ja asendusbussidega endisest vähem sõitma hakanud.»

Kloogaranna asendusbussi oodanud Tõnu Karo ütles, et praegu sujub asendusbusside liiklus päris hästi, aga kevadel oli ikka päris suur segadus. Ta mainis, et eks Elektriraudtee on oma vigadest õppinud.

Elektriraudtee kodulehel on kirjas, et Eesti Raudtee andmetel kestavad ulatuslikud rongiliiklust mõjutavad tegurid veel vähemalt 30. septembrini. Firma müügi- ja kommunikatsioonijuhi Norbert Kaareste sõnul edasise kohta neil info puudub.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles aga Postimehele, et raudtee renoveerimine Tallinnas ja selle lähiümbruses käib tänavu niikaua, kui ilmad seda vähegi lubavad.

Glase ei tahtnud remonditöid kuidagi elektrirongide liikumise häirimiseks nimetada, kuna tegemist on plaanilise remondiga ning koos sellega on kavandatud ka ametlikud muudatused. Häiritud on liiklus tema sõnul vaid siis, kui midagi ootamatut ette tuleb.

Kaareste sõnul oli eelmisel kevadel tõesti asendusbusside liikluses tõrkeid, kuid see oli tingitud asjaolust, et busside tellimise sai vormistada tihti vaid päev või paar enne busside liinile minekut.

«Tänaseks on olukord niipalju muutunud, et Eesti Raudtee suudab meile ärajäetavatest rongidest või muudetavatest sõiduplaanidest teada anda ettenähtud 11 kalendripäeva ette,» ütles Kaareste. «See on piisav aeg, et saaksime asendusveoga seonduvad küsimused lahendada ning reisijaid teavitada.»

Olukord paraneb

Ta lisa, et asendusbusside arv sõltub konkreetsest perioodist, kuid elektriraudtee läänesuunal (Paldiski, Kloogaranna, Riisipere) on tööpäeviti 36 asendusbussidega teenindavat väljumist. Bussid sõidavad praegu rohkem kui pooltel elektriraudtee liinidel.

Murelike lapsevanemate lohutuseks ütles Kaareste, et Eesti Raudtee on lubanud septembrist alates tagada tavapärase rongiliikluse kuni kella kümneni hommikul. Seega ei tohiks lapsed kooli ega täiskasvanud tööle hiljaks jääda.

Kaareste tõdes, et rongide sõiduajad on tavapärasega võrreldes tõepoolest pikemad. See on tingitud asjaolust, et rongid sõidavad osaliselt ehitusalas ja vastassuunas, mistõttu on sõidukiirus piiratud.

Reedel oli Balti jaamas mitmel tablool kiri, et rong väljub või saabub hiljem. Näiteks Paldiski rong pidi väljuma 10.40 aga tegelikult väljus alles 11.20.

Glase sõnul on Eesti Raudteel tänavu ja järgmisel aastal vaja kapitaalselt remontida kokku 50 kilomeetrit raudteed – tänavu 20 ja tuleval aastal 30 kilomeetrit.