Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Ida prefektuuri piirivalvurid on mereohutuse rikkujaid trahvinud ühe korra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merepäästjate kaater. Foto on illustreeriv.
Merepäästjate kaater. Foto on illustreeriv. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Selle aasta seitsme kuu jooksul algatasid ida prefektuuri piirivalvurid meresõiduohutuse seaduse rikkumise kohta ühe väärteomenetluse. 2011. aastal algatasid ida prefektuuri piirivalvebüroo struktuuriüksused sama seaduse alusel kuus väärteomenetlust.

«Paljudel juhtudel on patrull seaduse vastu eksinud kodanikke suuliselt hoiatanud. Meie tegevuse eesmärgiks on eelkõige tõsta piiriveekogul viibivate isikute teadlikust mereohutusnõuete täitmisel ja seega suurendada nende ohutust,» lausus prefektuuri pressiesindaja Marit Liik.

Ida prefektuuril eraldi veepolitseid ei ole, kõik kaatrid, mootorpaadid ja hõljuk kuuluvad piirivalve struktuuriüksustele. Liik märkis, et seadusandlusest tulenevalt on piirivalve põhiülesanneteks ebaseaduslike piiriületuste ennetamine, avastamine ja tõkestamine; piirirežiimi täitmise kontrollimine; otsingu ja päästetegevus ning veekogudel tagatakse turvalisust ja ohutust põhiülesannete täitmise käigus. Nii kontrollitavad piirivalvurid meresõiduohutuse nõuete täitmist, näiteks turvavarustuse olemasolu ja veesõiduki juhtide lubatavat joovet, ning avastavad ja ennetavad võimalike rikkumisi.

Ida prefektuuri piirivalvekaatrid ja –mootorpaadid on jääoludest sõltuvalt käigus märtsist-aprillist kuni novembri-detsembrini, hõljukit kasutatakse aastaringselt.

Liik tõi välja mõned järgmised tüüpjuhtumid meresõidu ohutuse rikkumise teemal

Peipsi järvel kontrolliti väikelaeva, mille juhil ei olnud kehtivat väikelaevajuhi tunnistust ning väikelaeva varustusest puudus päästerõngas ja tulekustuti. Meresõiduohutuse seaduse alusel võib eelnimetatud juhtumi puhul määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Narva jõel kontrolliti väikelaeva, mille juht oli alkoholijoobe tunnustega. Isikul tuvastati alkoholijoove üle ühe promilli. Meresõiduohutuse seaduse alusel võib eelnimetatud juhtumi korral määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Piirivalvurid teevad veekogudel ohutu liiklemise ja käitumise tagamiseks koostööd organisatsiooni teiste valdkondade esindajatega.

«Veel liikumise ohutuse teema on olulisel kohal valdkondlikus ennetustegevuses, mille alla kuuluvad ühisoperatsioonid, selgitustöö merepäevadel, selgitavad plakatid piiriveekogude ääres ja temaatiliste voldikute jagamine,» rääkis Liik.

Tagasi üles