/nginx/o/2012/08/16/1274126t1h08a5.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi teisipäeval avalikustatud faktid õppetoetuste eelnõu kohta sisaldavad Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arvates eksitavat informatsiooni.
EÜL: ministeerium eksitab õppetoetuste faktidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on küll hea meel, et valitsus on kasutusele võtnud faktipõhise retoorika ja püüdnud keerulist eelnõud selgitada, kuid kahjuks tuleb meil mitmeid punkte korrigeerida,» kommenteeris EÜLi esimees Eimar Veldre.
EÜL märgib, et ministeeriumist pole õige lugeda heade õppetulemuste eest makstavaid tulemusstipendiume tudengi igakuise eelarve osaks.
Esiteks on stipendiumite näol tegemist tulemuste tunnustamisega, mis EÜLi kinnitusel ei sõltu kuidagi inimese reaalsest vajadusest ja seega on tihti ebastabiilne. Stipendium sõltub nii inimese enda kui teiste tulemustest ehk semestri keskmisest tasemest. Teiseks on stipendiumite summa liiga väike ja need ulatuvad liiga väikse osani tudengkonnast, et neid lugeda stabiilseks rahaallikaks.
Samuti teeb EÜLi murelikuks, et ministeerium eeldab, justkui tudeng jõuaks 40 tunni õppimise kõrvalt endale veel 40 tundi elatist teenida. «Isegi poole kohaga töötades tähendab see tudengitele iga päev 12-tunniseid tööpäevi. Tudengid on siiani ühendanud töö- ja koolielu, aga nüüd on õppemahul raudsed piirid ümber. Libastumine ja paari ainepunkti kaotamine võib väga kulukaks osutuda,» selgitas Veldre.
EÜLil on hea meel, et haridusminister Jaak Aaviksoo väljendas tänases Postimehe artiklis, et ta on valmis hakkama arutama õppetoetuste süsteemi paindlikumaks muutmist.