Lastetoetuste tõus tekitab eri arvamusi

Võimuliidu töörühm hakkab vaidlema lastetoetuste tõstmise reformi üle. Nimelt pooldavad kaks parteid erinevaid lahendusi – Reformierakond surub läbi vajadustepõhist lapsetoetuse süsteemi, IRL aga suurendaks seniseid toetusi.

Silvergate’i alguspäevil kogunenud Reformierakonna üldkogul teatas erakonna juht Andrus Ansip, et plaanis on lastetoetusi tõsta. Seda nimetasid skandaali summutamiseks nii opositsiooniliikmed kui ka Reformierakonna võimupartner Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).

Läinud nädalal, vahetult enne ESMi arutelu riigikogus esitasid ka sotsid oma kava. Nende riigikogus esitatud eelnõu eesmärk on kolmekordistada kümmekond aastat muutumatuna püsinud lapsetoetust.

«Usume, et ajal, mil Eesti riik on valmis panustama Euroopa rahanduse stabiilsuse nimel 150 miljoni eurot, lasub riigikogul kohustus toetada senisest märksa enam Eesti peresid,» ütles sotside juht Sven Mikser. «Meie laste heaolu ja perede parem toimetulek on arengu huvides tähtsam kui mis tahes fiskaalpoliitiline otsus.»

Vastavalt vajadusele

Reformierakond kordas ja kinnitas seepeale juuni keskel tehtud avaldust, et tuleval aastal ongi plaanis alustada lastetoetuste reformi, mille eesmärgiks on kahekordistada suhtelises vaesuses olevate lastega perede toetusi. Reformi esimeses etapis tõuseks esimese ja teise lapse toetus seniselt 19 eurolt lapse kohta 30 euroni ja iga järgneva lapse puhul seniselt 57 eurolt 80 eurole lapse kohta.

Täiendavat suuremat toetust hakkaksid oravapartei plaani kohaselt saama need pered, kes seda reaalselt vajavad. 2015. aastast saaks abi vajavad pered 40 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta ning 115 eurot kolmandast lapsest alates. Abivajavale kahe alaealise lapsega perele tähendaks see aastas täiendavat sissetulekut ligi 250 eurot, kolme alaealise lapsega aga juba rohkem kui 530 euro võrra suuremat pere-eelarvet.

Reformi eesmärk on liikumine vajaduspõhiste toetuste suunas, et mitte «külvata laustoetusi kõigile peredele lennukilt», nagu on praegust praktikat iseloomustanud Ansip. Järgmisel aastal tähendaks see riigieelarvele ligi seitsme miljoni euro suurust ja kogu reformi rakendumisel umbes 14–15 miljoni eurost lisakulu.

Reformierakond ei saa aga unustada, et valitsuskoalitsioonis ollakse koos IRLiga, kust kostab reformi suhtes juba praegu teravat kriitikat. Nii IRLil kui ka sotsidel on kõhklus, kuidas peaks kõige enam abi vajavaid lapsi kindlaks tegema ja kas selle süsteemi administreerimine ei muutu lõpuks ise liiga kulukaks.

IRLi riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna tõdes, et lastetoetusi tuleb oluliselt tõsta, kuid ideaalis tuleb suurendada universaalseid lastetoetusi, mille kõrval rakendada vajaduspõhiseid. «Reformierakond on välja pakkunud ühe variandi, kuid ma ei ole kindel, kas seda on võimalik sellisel kujul rakendada ja kas see on piisav, et vaesuses elavate laste arvu vähendada,» ütles Tsahkna.

Sildistab lapsi

«Seepärast on meil plaanis koalitsiooni töörühmas see teema läbi vaielda. Minu sooviks on, et me leiaksime oluliselt rohkem raha lastetoetuste tõstmiseks, ja praegused majandusprognoosid näitavad, et riigil hakkavad vaikselt võimalused tekkima.»

Sotsiaaldemokraatide esitatud peretoetuste seaduse muudatused tõstaksid 2013. aasta 1. jaanuarist pere esimesele ja teisele lapsele makstava toetuse 19,18 eurolt 57,54 euroni, et vähendada vaesuses elavate laste arvu, toetada kõigi laste täisväärtuslikku arengut ja aidata kaasa perede kindlustunde kasvule.

Sotsid on veendunud universaalse peretoetuste süsteemi pooldajad, mis tugineb põhimõttele, et kõik lapsed on võrdväärsed, neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Ühtlasi kaitseb selline süsteem sotside hinnangul lapsi sildistamise eest.

Sotside arvestuse kohaselt paraneks nende eelnõu seaduseks saamise järel 166 000 Eesti pere majanduslik toimetulek.