Spordisõbrad jäid Eesti sportlaste kahe medaliga rahule

Vabaduse väljakule värskeid medalivõitjaid vaatama tulnud Sulev ja Märt nimetavad end aktiivseteks olümpiavaatajateks. Sulevi sõnul püüdis ta iga päev teleri vahendusel spordipeost osa saada.

«Peaaegu oli situatsioon, kus poleks ei Nabi finaali ega Kanter lõppvõistlusele jõudnud. Siis oleks Eestilkaputt olnud nagu Austrial, poleks ühtegi medalit tulnud,» meenutas ta ärevaid hetki eelmisest esmaspäevast kui Gerd Kanter vajas kettaheitefinaali jõudmiseks kolmandal katsel head heidet ning Heiki Nabi pidi kreeka-rooma maadluse raskekaalu poolfinaalis alistama rootslase.

Nabi poolfinaalile elas Sulev nii hoolega kaasa, et kodus võistlust jälgides heitis ka ise teleka ette pikali, et niimoodi eestlast toetada.

«Vaatasin kodus telekast poolfinaali ja olin samal ajal parteris kui Nabi rootslase vastu parteris oli, arvan, et tänu sellele ta üldsegi jõudis finaali,» naljatas mees.

Märt elas Nabi edukale teekonnale finaali suunas kaasa raadio kaudu ning finaalmatši jälgis juba telerist.

«Samal päeval olid Kanter ja teised kettaheitjad kvalifikatsioonis ja siis tuli küll väike sabin sisse, tead küll, et ta on kogenud sportlane ja ennegi sellisest seisust välja tulnud,» meenutas ta emotsioone kettaheite kvalifikatsioonivõistluselt.

Noormehed tunnistasid, et Nabi olümpiahõbe tuli kerge üllatusena, kuid teadsid, et Eesti maadlejad on varemgi olümpial kõrgete kohtade eest heidelnud. Mõningase meenutamise järel tuli neile meelde Valeri Nikitini nimi.

«Ta jäi neljandaks ükskord ju, Sidney olümpial 12 aastat tagasi. Selle aja jooksul on reegleid muudetud. Päris kiiresti saab telekast vaadates reeglitest aru, midagi keerulist ei ole.Eks kursis olin ikka aga päris maadleja ei ole,» rääkis Sulev.

«Natuke ootamatu see Nabi teine koht oli, ta polnud kaua aega nii kõrgel olnud ja ei teda ei jälgitud nii hoolega, ei räägitud temast nii palju. Kokkuvõttes oli see kerge üllatus aga väga tore, et üks medal tuli ka nii-öelda kahevõitlusest, alalt, kus võisteldakse mees mehe vastu. Novosjolovil ja Padaril ei läinud nii hästi kui loodeti,» rõhutas Märt.

Kaht medalit peavad noormehed Eesti jaoks heaks tulemuseks. Märdi sõnul tuleks sellega rahul olla, sest ka mitmed suuremad riigid jäid medalitabelis Eestist taha poole. Küll võrdlevad eestlased end naabritega, kel sel korral läksid mängud edukamalt.

«Lätil-Leedul võis mõni medal rohkem olla aga kõik ei saagi medaleid tuua, kõik paremad on kohal aga medalid on ainult kolmele parimale. Väikse riigi kohta suur asi kindlasti,» sõnas Märt.

«Eks kaks medalit enam-vähem optimaalne oli. Novosjolovil oleks võinud paremini minna, kõik panid nii-öelda raha tema peale. Kanteri medalis olin kindel ja üks pidi selline üllatavam medal tulema. Õnneks tuli ära,» arvas Sulev.

Lisaks eestlaste etteastetele jälgis Märt kergejõustiku ja ujumisvõistlusi ning pallimängude medalimatše, Sulevit huvitasid ka jalgrattavõistlused, kus eestlastel, eriti Rene Mandril kõige paremini ei läinud.

Ning muidugi hoiti silm peal spordi ja eriti kergejõustiku viimaste aastate tõelise tähe Usain Bolti jooksudel.

«Usain Bolti asju teavad vist ikka kõik, kui keegi spordist ka midagi ei tea, siis Usain Bolti nime ja rekordeid ollakse ikka kuulnud,» sõnas Sulev.

Johanna, Paula ja Liisbet lahkusid Vabaduse väljakult postkaartidega, kus peal ka Gerd Kanteri autogramm. Tüdrukud tunnistasid, et jälgisid peamiselt eestlaste esitusi, Paula ja Johanna lisaks kergejõustikule ka ujumist. Välisriikide sportlaste saavutustest pakkus neilegi enim huvi Usain Bolti rekordijooksud.

«Karjusime päris kõvasti kui Eestile medalid tulid  Kaks medalit on super tulemus, see oli täiesti võimas. Peaasi, et me midagigi saime,» võttis Paula eile lõppenud olümpiamängud kokku.

Medalit loodeti ka nelipaadilt ning üks tüdrukutest hoidis pöialt odaviskaja Risto Mätasele, kellelt kõrget kohta ootas.

Tõenäoliselt kõige kaugemalt olid Vabaduse väljakule olümpial edukalt esinenud Eesti sportlasi vaatama ja tervitama tulnud Chris ja Peter, kes saabusid eile Londonist, et külastada oma Eesti sõpru. Kaks Londoni olümpiamängude maskotti Wenlocki oligi neil toodud kingituseks sõpradele Eestis. Inglasi võõrustas Tanno, kes jälgis võistlusi kodusest Eestist teleri vahendusel. «Vaatasin olümpiamänge nii palju kui töö kõrvalt sain. Sõudmise finaali vaatasin, lisaks Marek Niidu jookse, odaviskefinaalis sai soomlastele kaasa elatud. Nad said seal medali kätte,» rääkis ta.

Peteri ema on eestlanna ning isa inglane, seega sai poiss kaasa elada mõlema riigi olümpiakoondistele. «Eks see sõltus ka spordialast, keda parasjagu toetasin. Käisin vaatamas sõudmisvõistlusi, nägin eestlasi finaalis. Ka maadlusmatše vaatasin. Lootsin mõnd Eesti esindajat näha ka kümnevõistlusel, kuid vigastuste tõttu pidi Mikk Pahapill eemale jääma,» rääkis ta. Peter toetab nii Eesti kui ka Inglise jalgpallikoondiseid, kolmapäevasel Eesti Poola sõprusmängul lubas ta kindlalt kohal olla.

Chris tunnistas samuti, et hoidis Eesti sportlastele pöialt ning elas kaasa. Ta tõi näiteks kettaheite, kus Suurbritannia esindaja jõudis küll finaalvõistlusele, kuid pidi seal piirduma vaid kolme heitega. Nii siis elas ta kaasa Gerd Kanteri edule, poodiumikohale ja pronksmedalile.

Chris hinnangul on kaks olümpiamedalit Londonist Eesti jaoks okei, kuid potentsiaali oleks tegelikutl rohkemaks.

«Eestis on hea spordikultuur ning korralikud rajatised ja suur hulk harrastajaid. Eesti on suuteline tegelikult rohkemaks. Kaks medalit on seega kergeks pettumuseks,» märkis Chris. Sõber Tanno naerab kõrvalt Chrisi viimase väite peale, inglane ei lase end sellest häirida ning toob eeskujuks oma kodumaa olümpiakoondise,  kellel läks üle ootuste hästi. Suurbritannia sportlased said kokku 65 medalit, neist 29 kuldset, 17 hõbedast ja 19 pronksi ning sellega oldi koguarvestuses USA ja Hiina järel kolmandal kohal.

«Eestil on võimalik end ületada nagu sel korral õnnestus see Suurbritannial,» arvas Chris. Ta lisas muiates, et üks tulevane Eesti spordisangar võib olla kõrvalseisev Peter, kes seni on spordi asemel kõrget taset näidanud hoopis koorilaulus. Peter laulab nimelt Londonis katedraali poistekooris ning on esinenud ka kuningannale.

Tanno peab Eesti kaht medalit siiski väga heaks tulemuseks.

«Huvitav olümpia oli, väga erinevaid emotsioone pakkus. Oli nii kurbi ja mõtlemapanevaid hetki, aga nende kõrval oli rõõm, mis kahe medali võitmisest tuli. Kaks medalit on ikka väga hea ja tore saavutus. Nelipaadil jäi ikka väga vähe puudu, Novosjolov võtab seda olümpiat kui suurt kogemust kindlasti ning on tulevikus tagasi võidulainel ja võistlustel tegijate seas,» loetes ta emotsioone ja mõtteid, mida viimased kaks nädalat tekitasid.

Lisaks Eesti sportlastele hoidis ta end kursis ka Soome odaviskajate ning Euroopa riikide pallimängukoondiste võistlustega.

«Huvi pakkus ka Suurbritannia jalgpallimeeskond, kes kaotasid jälle penaltitega, tavapäraselt. Jalgpallifinaal jäi kahjuks vaatamata aga korvpall oli huvitav. Leedukatele elasin kaasa, aga neil käib põlvkonnavahetus, finaal oli väga suurepärane, elasin hispaanlastele kaasa, vaatamata sellele, et nad USAle alla jäid oli mäng lõpuni väga põnev,» võttis ta eile lõppenud Londoni olümpiamängud kokku.