Liiklusjurist peab eraparkla võlglaste rattalukustamist ebaseaduslikuks

«Mõneeurose nõude maksmapanekuks isikult sõiduki ära võtmine või selle takistamine on selgelt ebaproportsionaalne,» sõnas Sirk.

Ta sõnas, et omaabi on seadusega küll lubatud – see tähendab, et asja võib kinni pidada senikaua, kuni on üleval nõue teise isiku vastu. Näiteks kui keegi on viinud midagi remonti, ei saa ta seda kätte senikaua, kuni ta arve eseme parandamise eest on maksnud.

«Aga sellises olukorras, kus tegelikult ei ole isegi lepingulist suhet tuvastatud ja pole teada, kas leping üldse on sõlmitud, mis eraparklates parkimise puhul kõige suurem küsimus on, on see minu meelest küll ebaseaduslik,» arvas Sirk.

Eestis pole välja kujunenud selget kohtupraktikat, kas platsi serval rahamaksmisest teavitatav sildike on parkimislepingu sõlmimine või mitte. Eesti seadused seda selgelt ei reguleeri ja ka justiitsministeerium on siiani võtnud seisukoha, et seda ka vaja pole.

Kui Europark on öelnud, et lukustab rattaid autodel, kel on vähemalt 3-4 tasumata trahvi, siis Sirgi hinnangul ei ole see pädev põhjendus.

«Kui me võrdleme olukorda näiteks avalike tasuliste parklatega, mis on riigi või kohaliku omavalitsuse omad, siis seal on suhe paigas haldussuhtena, kus parkimistasu maksmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Eraparklates sõlmitakse aga leping kahe konkreetse isiku vahel, kelleks saab olla ainult konkreetne juht. See, et selle sõidukiga on mitu korda jäetud parkimistasu maksmata, ei tähenda, et seda on alati teinud sama isik. Sõiduki omanikul aga ei ole selles olukorras mingit kohustust tasu maksta,» selgitas Sirk.

Nii võib juhtuda, et auto kasutaja saab nuhelda eelmiste kasutajate või omanike täitmata kohustuste eest. Nii võib auto uus omanik, kelle andmed on avalikumad kui eelmise omaniku omad, hakata saama inkassofirmadelt kirju, SMSe ja teatisi vanade trahvide pärast. «See on lihtsalt inimeste häirimine. Eraparklatel otsivad kõikvõimalikke lahendusi oma raha kättesaamiseks, millegipärast eeldades, et autot kasutab alati üks ja sama inimene, kuid nii see pole.»

1994. aastast pärineb riigikohtu lahend, millega keelati parkimistasu maksmata jätnud autodel rattalukke kasutada Tallinna linnal. Peamine põhjendus seejuures oli, et liiklusvahendi kasutamist takistavate seadmete rakendamine ei ole lubatud ühegi seadusega ning omavalitsuse määrusega inimeste põhiseaduslikke õigusi sedasi piirata ei saa.

Ometigi ei saa Sirgi sõnul juhtumitele selle otsuse valguses paralleeli tõmmata, sest linnatänavatel tasulist parkimisel kohaldatakse haldussundi, eraparklas aga tsiviilõigus. «Riigikohtu lahend kuulutas, et sellist sundi saab ainult seadusega kehtestada, mitte kohaliku omavalitsuse määrusega.»

«Tsiviilõiguslikus suhtes võid kasutada omaabi, kui sul muud võimalust pole. Kuid minu arvates sellistele situatsioonidele see ei kohandu.»

Sirk arvas, et Europark rattaid massiliselt ei lukusta, sest temani pole jõudnud veel ühtegi sellist juhtumit. «Ma ei tea, kuidas need situatsioonid lahenevad. Võib-olla kui inimene ütleb, et võtke see lukk maha, muidu ma kutsun politsei ja esitan kaebuse teie vastu, võetakse lukk maha ja rohkem midagi vaielda polegi,» arvas ta.