/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/08/06/1256412t1h9dc2.jpg)
Siseministeerium sooviks Patarei merekindlusse viia üle siseturvalisuse muuseumi, kui sinna kavandataks veel mõni muuseum ja selle ülalpidamiskulud liiga suureks ei läheks.
Ministeeriumi hinnangul sobiks Patarei kindlusse siseturvalisuse muuseum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siseministeerium võib olla huvitatud eeltoodud hoonetekompleksist osaliselt, kuid enne konkreetset vastust vajame täpsemat ülevaadet objekti tulevastest kuludest,» kirjutas siseministeeriumi varade asekantsler Lauri Lugna Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS).
«Ühe võimalusena näeme kinnistule Eesti Siseturvalisuse Muuseumi rajamist juhul kui kompleksi planeeritakse veel mõni muuseum,» lisas ta.
Ministeeriumi pressinõunik Kadri Talvistu selgitas, et praegu töötab siseturvalisuse muuseum Raua tänav 2 asuvas päästeameti majas. «Ka praegune asukoht on muuseumile igati sobilik, kuid sel juhul kolitaks see ümber,» sõnas ta. Otsus sõltub tema sõnul RKASi arvutustest, milliseks võiksid kujuneda halduskulud, kui Patarei kindlus muudetaks muuseumide kompleksiks.
Seda, millised muuseumid merekindluses veel võiksid olla, ministeerium välja ei paku. Näiteks kaitsepolitsei, politsei ja sisekaitseakadeemia teatasid siseministeeriumile, et neil huvi kindluse vastu puudub.
Riigi Kinnisvara AS uuris ministeeriumidelt, milline võiks olla riigi- ja avaliku sektori asutuste huvi Tallinnas Kalaranna 2 ja Kalaranna 2a paikneva Patarei Merekindluse hoonekompleksi ja kinnistu vastu. Visiooni kompleksi kasutamiseks oodatakse 21. augustiks.
Praeguseks on RKAS saanud vastuse kultuuriministeeriumilt, justiitsministeeriumilt ja sotsiaalministeeriumilt, ka neist pole keegi kompleksist huvitatud.
RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et Patarei merekindlus on neil selle aasta müügiplaanis. «Aprillis välja kuulutatud avalik enampakkumine nurjus, kuid enne järgmist soovisime selgeks teha, ega avalikul sektori ja riigiasutustel selle vastu huvi pole tekkinud, et välistada olukord, et pärast konkursi väljakuulutamist ootamatult keegi välja tuleks.»
Tänavu aprilli lõpus kuulutatud avalikul enampakkumisel otsiti Patarei kompleksile ostjat alghinnaga 3 miljonit eurot. «Huvi selle vastu oli rahvusvaheline, kohapeale tuldi kindlusega tutvuma eri riikidest, aga pakkumisi ei esitatud,» sõnas Idnurm. Seda, millal täpsemalt ja mis hinnaga kindlus sel aastal teist korda müüki pannakse, ei ole RKAS tema sõnul veel arutanud.
Endist Patarei vanglat on läbi aastate püütud tulutult müüa juba mitmel korral. Objekt koosneb kahest kinnistust kogupinnaga 41 050 ruutmeetrit. Kalaranna tänav 2 krunt on 37 842 ruutmeetrit ning Kalaranna tänav 2a krunt 3208 ruutmeetrit suur. Kinnistute sihtotstarve on riigikaitsemaa.
Patarei merekindlust hakati ehitama tsaar Nikolai I korraldusel 1828. aastal. 1840. aastast asus seal suurtükipatarei, 1864. aastal seoses demilitariseerimisega asendus kaitsekasarm nimega patareikasarm. 1920. aastal avati seal Tallinna keskvangimaja. Vanglana kasutati territooriumi kuni 2005. aastani, nüüd on endine vanglaala huvilistele avatud.