/nginx/o/2009/03/10/146496t1h2844.jpg)
Euroopa Parlamendi liige ja Eesti Lastekaitse Liidu president Katrin Saks ütles eilsel parlamendi plenaaristungil peetud kõnes, et riigid peavad tagama lapsevanematele vajaliku lastepäevahoiu.
Saks: Eesti ei suutnud ELi lastepäevahoiu eesmärke täita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja avalikustatud statistika kohaselt ei suutnud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu seatud eesmärke lastepäevahoiu valdkonnas täita, märkis Saks.
See on oluline mitte ainult võrdõiguslikkuse, naiste tööhõive seisukohalt, vaid tagab ka lastele korraliku alushariduse, mis aitab hiljem koolis paremini hakkama saada, tõdes poliitik.
Aastal 2002 seadis Euroopa Liit 2010. aastaks järgmised eesmärgid: lastepäevahoiu teenus on tagatud vähemalt 90 protsendile lastest vanuses 3 kuni kooliealiseks saamiseni ja 33 protsendile alla 3 aasta vanustele.
Vanusegrupis 0-3 aastat suutis seatud 33 protsendi eesmärki täita ainult viis liikmesriiki (Taani, Holland, Rootsi, Belgia, Hispaania).
Eesti kuulub nende seitsme liikmesriiki hulka koos Soome, Itaalia, Küprose, Saksamaa, Iirimaa ja Lätiga, kus on tagatud lastepäevahoiud 16-26 protsendile lastest, ülejäänud kaheksas liikmesriigis on see protsent 10 või vähem.
Europarlamendi saadik nentis, et kuigi Eesti riik suutis majandussurutise tingimuses tagada kooliõpetajate pisikese palgatõusu, siis lasteaedu puudutab praegune kriis valusalt.
«Kohtusin eelmisel nädalal mitme lasteaia juhatajaga, kes seda kinnitasid. Esiteks peavad nad palku või muid kulutusi vähendama, aga veelgi olulisem on see, et vett vedama on läinud aastatepikkused ponnistused ühtlustada kooli- ja lasteaiaõpetajate palku ning seeläbi senisest rohkem väärtustada alusharidust. Need, kes selliseid otsuseid teevad, peaksid proovima kas või pool päeva paarikümne rüblikuga ühes ruumis midagi mõistlikku korda saata,» lisas Saks.
Vanusegrupis 3 kuni kooliealiseks saamiseni on 90 protsendi eesmärgi täitnud kaheksa liikmesriiki (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Rootsi Hispaania, Itaalia), kolm (Suurbritannia, Holland, Küpros) on eesmärgi saavutamisele lähedal. Seitse liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti, jäid lastepäevahoiu tagamisel vahemikku 70-85 protsenti.
Eesti Lastekaitse Liidu presidendi sõnul tuleb meil hoolega pingutada just sõimekohtade puhul, et täita Euroopa Liidu seatud kriteeriume.
«Vanemahüvitise mõju jääb tagasihoidlikuks, kui me ei suuda lahendada probleemi, mis saab lapsest edasi,» rõhutas Saks.