Balti jaama perrooniehitust venitavad keerukad olud

«Tõsi on see, et esialgse lootuse puhul, et esimesed perroonid saavad juuli lõpuks valmis, ei hinnanud ehitaja oma võimalusi päris täpselt,» sõnas tööde tellija, Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.

Glase andmetel on perroonide ehitaja Leonhard Weiss RTE AS öelnud, et ehitajatel on olnud raskusi sellega, et pääseda tehnikaga ligi lammutatava materjali äraviimiseks ja uue toomiseks. Praeguseks on ehitaja palganud lisajõude tehnika ja meeskonna näol.

Leonhard Weiss RTE AS projektijuht Mihhail Timošenko ütles Postimehele, et perroonide ümberehitust tehakse kahe perrooni kaupa. Hetkel on töös 4. ja 5. tee vaheline ja 6. ja 1. tee vaheline perroon. Vanade perroonide lammutustööd on tehtud ja tegeletakse uute perroonide vundamendi täitmisega, mille järel peaks need saama ka uue sillutise.

Timošenko sõnul on hetkel käsil olev kõige keerulisem ehitusetapp, sest üks perroonidest on 400 ja teine ligi 200 meetrit pikk. Ülejäänud neli Balti jaama perrooni on valdavalt 150 meetri pikkused.

Nii Glase kui ka Timošenko kinnitasid, et ehitustööde hilinemisest ei saa tegelikult rääkida, sest lepingu järgi peavad kõik lepingualused Tallinna ja lähiasulate perroonid olema uuendatud alles 2013. aasta septembriks. Balti jaama osas on ehitaja seadnud enda jaoks tärminiks käesoleva aasta lõpu.

Glase sõnul ehitustööd rongiliiklusele täiendavaid mõjusid ei too, sest raudtee läbilaskevõime ehituspiirkonnas ja rongide hulk on juba aprillist saadik poole võrra vähenenud. Eriti puudutab see Elektriraudtee ronge, mille asendamiseks on käiku pandud bussid. Valdav osa diiselronge saavad toimetada ehitusest vabadel perroonidel.

Lisaks perroonide uuendamisele on Eesti Raudteel käimas tööd Harjumaal Paldiski ja Keila suunas, kus uuendatakse kontaktvõrku ja tehakse teetöid.