/nginx/o/2009/03/10/146434t1h99eb.jpg)
Internet on muutunud Eesti noorte igapäevaelu lahutamatuks osaks, paraku ei osuta vanemad piisavalt tähelepanu seal lapsi varitsevatele ohtudele, tõi välja «Eesti inimarengu aruanne 2008».
Eesti vanemad jätavad oma lapsed internetiga üksi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis kasutab internetti 93 protsenti kõigist 6-17-aastastest lastest, olles selle näitaja poolest selgelt Euroopa riikide esirinnas. Laste internetikasutuse osakaalu poolest jagab Eesti koos Hollandi ja Taaniga 2.-4. kohta, jäädes ühe protsendipunkti võrra maha tabeli esiotsas seisvast Soomest.
Samas toob uuring välja, et vanemate teadlikkuse ja järelevalve osas on Eesti üleeuroopalistes pingeridades viimaste hulgas. Näiteks vestleb vaid 50 protsenti Eesti vanematest oma lapsega sageli sellest, mida laps online-keskkonnas teeb. Euroopa riikide keskmine näitaja on 74 protsenti.
Ulatuslik internetikasutus ei näita aga ka üheselt positiivset mõju laste elukvaliteedile, läbilöögivõimele ning aktiivseks kodanikuks kujunemisele. Nimelt kasutab valdav enamus 15-19-aastastest noortest internetti ennekõike meelelahutuslikul ja suhtlemise eesmärgil.
Samuti torkavad Eesti lapsed silma sellega, et nad on rohkelt kogenud internetiga seotud riske.
Eesti lapsevanemad on lapsi internetis varitsevate ohtude küsimuses põhjendamatult optimistlikud. «Eesti lapsed on jäetud võrdlemisi omapäi veebidžunglisse seiklema, vaatamata sellele, et nende vanemate arvates ei pruugi nad seal alati kõige paremini hakkama saada,» toovad inimarengu aruande koostajad välja.
«Kindlasti vajavad laste ja noortega seotud nähtused palju rohkem arutelu,» leidis Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni dotsent Veronika Kalmus aruande tulemusi tutvustades. «Majanduskriis avaldab tarbimis-ja infoühiskonna arengutele pigem negatiivset mõju,» hoiatas ta.