Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Ministeerium sõlmis viimast korda kõrgkoolidega riikliku koolitustellimuse lepingud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Kund
Copy
Artikli foto
Foto: Peeter Langovits

Täna allkirjastas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo viimast korda riikliku koolitustellimuse (RKT) lepingud, millega määratakse kõrgkoolide selle aasta vastuvõtuarvud ja rahastamismahud.

Kõrgkoolid lisavad omavahendite arvel 10 protsenti enam tasuta kohti. Sellega kompenseerivad nad viimast aastat kehtiva RKT-süsteemi puuduste tõttu tekkinud olukorda, kus kõrgkoolidel on olnud raskusi saavutada riigiga kokkulepitud hulk lõpetajaid. Samuti on lisandunud tasuta kohad ettevalmistav samm üleminekul järgmisel aastal rakenduvale tasuta kõrgharidusele.

Praeguseni on ülikoolide tulemuslikkust mõõdetud eelkõige lõpetajate hulga alusel. Järgmisel aastal minnakse üle tegevustoetusel ja tulemuslepingutel põhinevale süsteemile. See lubab ülikoolide tegevuse tulemuslikkuse hindamisel tugineda varasemast rohkematele näitajatele nagu kõrgkoolide tegevuse kvaliteet, ulatus ja tulemuslikkus.

«Vana rahastamissüsteem põhines eelkõige kvantiteedil ning tõi ülikoolidele kaasa suuri probleeme riigiga kokku lepitud lõpetajate hulga tagamisel,» selgitas minister, tundes headmeelt selle üle, et ülikoolidega saadi kokkuleppele ning leiti võimalus varasema ebaefektiivsuse kompenseerimiseks.

«Konflikt on jäetud selja taha. Loodame, et uus tulemuslepingutel ja õppetöö kvaliteedil põhinev süsteem vastab paremini kõigi partnerite ootusele.» Tulemuslepinguid puudutavad läbirääkimised ülikoolidega on alanud ning jõuavad lõpule sügisel.

Septembris jätkub riigikogus ka arutelu vajaduspõhiste õppetoetuste üle. Valitsusest on jõudnud riigikokku õppetoetuste ja õppelaenu seaduseelnõu, millega riik kahekordistab õppetoetustele ette nähtud vahendeid.

Majanduslikult keerulisematest oludest pärit ja täies mahus õpingutele pühenduvatele tudengitele lisandub vajaduspõhine 135-eurone kuutoetus. Üliõpilaste tugisüsteem eeldab, et üliõpilane saab võtta ka riiklikult tagatud õppelaenu ning võimalusel toetab teda perekond. Samuti on võimalik osalise koormusega töötada. Tugisüsteem lubab üliõpilasel pühenduda senisest enam õppetööle.

Tagasi üles