Laevnikke kollitab hüperinflatsioon

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitas juuni lõpus valitsuskabineti nõupidamisele memorandumi, mis oli mõeldud ministritele.

Kõigepealt kõneles see memorandum hinnanguliselt ligi 50 miljonit maksva mitmeotstarbelise jäämurdja Botnica soetamisest Soome riigifirmalt. Tegu on 1998. aastal valminud laevaga. Praegu murrab Eesti vetes jääd iidvana Tarmo, sellele lisaks rentis (laevanduskeeles prahtis) riik talviti üht välisalust. Tänavu maksis prahtimise rõõm 38 000 eurot päevas.

Botnica ost niigi defitsiidis riigieelarve raha eest ei tule kõne allagi, ent laeva soetamise võtaks enda kanda hoopis riigile kuuluv äriühing Tallinna Sadam. Riik korraldaks omakorda pikaajalise jäämurdeteenuse ostmise hanke, mille peaks oma laevaga võitma just nimelt Tallinna Sadam.

Valitsuskabinetile esitatud memorandumis on selge sõnaga kirjas: «Laeva soetamise eelduseks Tallinna Sadama poolt on pikaajalise leppe sõlmimine riigiga talvisteks jäämurdetöödeks.»

Riik teenib liiga vähe

Samale lausele järgneb raudse loogikaga alapealkiri «Riigiabi küsimus». Riigiabi on äriettevõttele konkurentsieeliseid loov riigi tegevus, milleks tuleb taotleda eriluba Euroopa Komisjonilt, vastasel korral ähvardavad prisked trahvid.

Ehkki memorandumi hinnangul pole tegu riigiabiga, soovitab see Tallinna Sadamal ometi finantsskeemi igaks juhuks rahandusministeeriumiga läbi rääkida «vältimaks riigiabi reeglite moonutusi ning riigieelarve tasakaalust väljumist läbi laenukoormuse kasvu».

Edasi mõtiskleb memorandum selle üle, miks teenib riik praegu tuletorni- ja navigatsioonitasudelt nõnda vähe. Nende niinimetatud veeteetasude arvelt maksab riik praegu kinni Eesti sadamaid väisavate laevade jäämurdmise teenuse, aga ka meremärgistuse ja veeteede ohutuse tagamisega seotud personalikulud.

Tegelikkuses kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi enda analüüs, et viimastel aastatel on riik pidanud laevnike sõitudele peale maksma. Iseäranis hulluks läksid lood mullu, kui riik teenis veeteetasudena 9,8 miljonit eurot, sellal kui kulud olid pea kaks korda suuremad ehk 18,2 miljonit eurot. Sellest 5,9 miljonit maksis jäämurdmisteenus.

Eeskujuks Soome

Ja nii pakubki Parts välja koguda veeteetasu (praegu eraldi tuletorni- ja navigatsioonitasu nime all – N. N.) senisest kaks korda rohkem ehk umbes 20 miljonit eurot aastas. Seejuures tahab riik võtta snitti Soomest, kus on küll väga krõbedad tasud ühekordselt sadamat külastavale laevale, ent korduvkülastused toovad suured hinnasoodustused.

Ühekordsete külastuste maksumuse osas toimuks Eestis plaani järgi aga midagi hüperinflatsiooni laadset. Nii näiteks maksaksid ro-ro-tüüpi laevad 6,2, tankerid 5,2, konteinerlaevad 5,3 ja kaubalaevad senisest 3,5 korda rohkem. Vaid liinilaevade tariif isegi kahaneks veidi, sest selline on väidetavalt üldine suundumus.

Lisaks veeteetasudele peavad Eesti sadamaid külastavad laevad maksma ka sadamatasusid. Memorandum rõhutab, et ka pärast hinnatõusu oleks Eesti sadamad Soome konkurentidest odavamad. Ometi ei ole analüüsis ainsatki sõna Venemaa ning Läti ja Leedu sadamatest, millega tegelikkuses hoolega mõõtu võetakse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Ots ütles eile, et valmistub parajasti hinnamuutuse ettepanekut puudutava info laialisaatmiseks laevaomanike liidule ja sadamaomanike liidule.

Otsa sõnul tutvustati valitsusele uut ideed ja valitsuskabinet toetab jäämurdmise probleemi lahendamist.

Nii majandusministri memo kui ka Ots rõhutavad, et laevade veeteetasude määrad pärinevad suisa 1993. aastast. Lausest võiks ju järeldada, et tasud pole muutunud, ent see ei pea sadamate liidu tegevjuhi Viktor Palmeti kinnitusel sugugi paika. «1995. aastal pandi paika uued tariifid ja 2002. aastal kergitati hindu oluliselt,» lausus ta.

Eesti merelaevanduse kommertsdirektori ja laevaomanike liidu asepresidendi Jaan Kalmuse kinnitusel võivad riigi veeteedega seotud kulud olla tõepoolest kerkinud, ent selle probleemi aitaks lahendada veeteede ameti personalikärped.

«Minu arvates on veeteede ametis inimesi natuke paljuvõitu,» ütles Kalmus. «Veeteetasude kergitamise mõistlikkust tuleks tõsiselt kaaluda, sest laevandus ei ela praegu kuskil maailmas hästi.» Kalmuse sõnul võib hinnahüpe tõsiselt mõjutada meie sadamate sissetulekuid.

Sadamate liidu tegevjuhi Viktor Palmeti hinnangul ei saa riik oma tulusid mingis vallas hüppeliselt ja kordades kergitada. «Jäämurdmiskulud on kasvanud, ja tulude suurendamise soov on iseenesest mõistetav, aga mitte niimoodi,» lausus ta. «Võiks ju kergitada tulusid kuni kümnendiku võrra. See oleks arusaadav.» Praegune hinnatõusuplaan on aga Palmeti väitel suisa metsik.

Hinnaralli laevadele

•    Ro-ro-tüüpi laevad maksaksid veeteetasu 6,2 korda rohkem ehk arvestuslikult 2,2 miljonit eurot aastas.

•    Tankerid maksaks 5,2 korda rohkem ehk 6,2 miljonit eurot aastas.

•    Kruiisilaevad maksaks 1,5 korda rohkem ehk 900 000 eurot aastas.

•    Konteinerlaevad maksaks 5,3 korda rohkem ehk 1,5 miljonit eurot aastas.

•    Kaubalaevad maksaks 3,5 korda rohkem ehk 3,6 miljonit eurot aastas.

•    Liinilaevad maksaks senisest vähem ehk 5 miljonit eurot aastas.

•    Koos muude laevatüüpidega kasvaks ühtne veeteetasu võrreldes senise tuletorni- ja navigatsioonitasuga 2010. aasta 9,3 miljonilt eurolt 19,8 miljonile eurole.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium