Kivituvid sunnivad autojuhte vanalinnas seadust järgima

«Hommikul sõitsin tööle, kõik oli normaalne ja tänav avatud. Õhtul kell 17.30 Väike-Karja 1 hoovist välja keerates ma ei uskunud oma silmi, kui nägin kivist tuvisid tänava otsas. Mingit informatsiooni ega ettehoiatamist ei olnud,» kirjeldas vanalinna töötav Aime reedeseid sündmusi. Ta helistas samal õhtul nii muposse kui Tallinna abitelefonile, kuid tänava sulgemise põhjuste kohta vähimatki selgust ei saanud.

«Kui mõnel vanalinna kitsal tänaval peaks tulekahju tekkima, siis kuidas tuletõrje kohale pääseb?» küsis Müürivahe tänaval kauplust pidav Anu Soms transpordiameti töötajatelt. Vastuseks öeldi, et küll võimsad päästeautod kivituvid eest ära lükkavad. Miks pandi kinni ainus tema kaupluse lähedal olev tänavalõik, kus kaks autot kõrvuti mahtusid, jäigi talle arusaamatuks.

Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirsi sõnul pole vanalinna ühe sissesõidu sulgemist päästjatega kooskõlastatud. Ta möönis, et päästeautod on võimelised sellistest tõketest vajadusel jõuga mööda saama, nagu ka näiteks vanalinna tänavatele rajatud väliterrassidest, kuid selline tegevus võtab paratamatult aega.

Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa selgitas, et omal ajal, kui betoontuvisid alles hakati Tallinna tänavatele paigaldama, arutati ee ka päästjatega läbi ja nood olevat kinnitanud, et sellised tõkked ei ole neile takistuseks. «Päästjad kinnitasid, et nad saavad need tõkked oma masinatega eest ära lükata või tõsta. Väike-Karja tänava puhul oleme mõelnud ka kiirabi ja teiste operatiivteenistuste peale ja nende jaoks on olemas lahendused, kuidas nad kiiresti kohale jõuavad,» kinnitas Rüütelmaa.

Põhjus, miks betoontuvid üldse Väike-Karja tänava otsa pandi, on liikluskorraldaja sõnul väga lihtne. «Aastal 2000 pandi sinna liiklusmärk «Mootorsõiduki sõidukeelu ala». Ja inimesed on kaksteist aastat tuima näoga selle liiklusmärgi nõudeid eiranud. Ja nüüd pandi selle liiklusmärgi täiendamiseks tänavale betoontuvid ette. Nii et liikluskorralduslikult on see tänavaots olnud suletud alates 2000. aastast, nüüd on ta ka füüsiliselt kinni. Ja need inimesed, kes on kaksteist aastat seadust rikkunud, on täna pahased,» selgitas Rüütelmaa.

Ta lisas, et kuna rikkujaid oli seal nii palju, siis kaebasid ka vanalinna elanikud mitmelt poolt, et neil pole võimalik üldse oma elukohani pääseda. Sest nii sissesõit kui parkimine on keelatud, aga tänav on ikka autosid nii täis, et nad ei pääse koju. Aga praegu olevat vanalinna elanikelt tulnud juba ka positiivset tagasisidet.

Rüütelmaa kinnitas, et linn ei taha vanalinna autodele sulgeda, kuigi betoontõkked on ilmunud mujalegi.
«Inimesed pahandavad ka Rataskaevu tänavale paigaldatud kivituvi pärast. Seal on samamoodi läbisõit keelatud juba vähemalt viis või kuus aastat. Ja nüüd suleti sõit Rataskaevu tänavalt Niguliste tänava suunas kivituviga,» rääkis Rüütelmaa. Nimelt olevat sealtkaudu kulgenud transiitliiklus Balti jaamast mööda Rataskaevu, Rüütli, Müürivahe ja Suur-Karja tänavat Pärnu maanteele välja.

Veel üks kivituvi sulgeb Aia tänava lõpu, kus on tupikumärk. Eile olid tuvid mõlemas kohas teelt kõrvale nügitud ning autod sõitsid sealt läbi, kuid Rüütelmaa sõnul tõstetakse tõkked peatselt jälle teele tagasi ja tõstetakse niikaua, kuni need ükskord paika jäävad. Ka Vabaduse väljakut kaitsvaid kivituvisid tuli tema sõnul esimestel nädalatel lausa mitu korda päevas õigesse kohta tagasi tõsta, kuni autojuhid nendega lõpuks ära harjusid.

Liikluskorraldaja sõnul ei teavitatud avalikkust muudatustest seetõttu, et tegemist pole uue asjaga. «Kui me paneksime täna üles märgi, et kuskilt ei tohi enam sisse sõita ja paneksime sinna ka tõkked ette, siis me loomulikult teataksime sellest ette. Aga Väike-Karja tänaval polnud polnud tegu uuendusega. Selline kord kehtib seal juba kaksteist aastat,» lausus Rüütelmaa.