Kesklinnas karistuse saanud hakkavad samas kandis üldkasulikku tööd tegema

Kesklinna vanema Mihhail Korbi sõnul plaanitakse üldkasuliku töö tegijaid rakendada peamiselt heakorra- ning haljastustöödel. «Peamiste kohtadena näeme kesklinna parke, aga ka teisi haljasalasid,» lisas ta.

Kui varem sai üldkasulikku tööd määrata vaid kriminaalkorras karistatutele, siis alates käesoleva aasta jaanuarist on võimalik seda määrata ka väärteo sooritanutele. Väärteoasjades üldkasuliku töö tegemisel kehtivad samad põhimõtted, mis kriminaalkaristuse puhul. Süüdlasega ei sõlmita töölepingut ja tehtud töö eest tasu ei maksta.

Politseileitnant Andres Tarvise sõnul aitab kesklinna valitsusega sõlmitud leping Põhja prefektuuril üldkasuliku töö korraldamist senisest paindlikumalt korraldada.

«Ühelt poolt saab karistatu soovi korral teha tööd kodukohale lähemal, teisalt aga võib politsei üldkasuliku töö määramisel arvestada  rohkem rikkumise iseloomu ja kohta. Näiteks on kesklinnas avaliku korra või liiklusreeglite vastu eksinud karistusalusele võimalus määrata üldkasulik töö sealsamas kesklinnas,» selgitas Tarvis.

Kohus võib aresti asendada üldkasuliku tööga ning kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemine on lubatud mitte kauem kui kaheksa tundi päevas ning seda võib teha kuni 12 kuud.

Samalaadset koostööd Põhja prefektuuriga teeb Tallinnas edukalt Kristiine linnaosa valitsus.