/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/07/15/1218414t1haa45.jpg)
Palju kalamarja ja šampanjat on viimasel üheksal aastal ära söödud-joodud, aga Tartu vana vaksalihoone taastamist pole veel õnnestunud suurejooneliselt tähistada. Nüüd võib vist küll šampanja külma panna.
Tellijale
Vanas vaksalis saavad lubadused teoks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitusfirma Vennad Ehitus töömehed tõmbavad neil päevil otsi kokku jaamahoone kahes ootesaalis ja keldrikorrusele tehtud tualettides. Hoone uue, suure kergelt käiva tammepuust paraadukse taga avaneb uhke vaatepilt: kroonuhalli kõrget valget ootesaali kaunistavad ornamendid ja laes särab Am-mende villast pärit lühter.
Veel uhkem on paremat kätt jääv teine, vaksalihoone nooruses kõrgema klassi rahva ootesaal, kus Vene ajal sumises Liipriks kutsutud restoran. Sealgi on jälle kõrge lagi, nikerdatud võimsad puusambad ning peene joonega tõmmatud kaunistused seintel ja lae all, suur tammine uks avaneb perroonile.
Kes kus ootab?
Peenema rahva saalis olid kohal kõrge seljatoega pingid, mis esimesel pilgul ei paistnud vaatamata kunstnahale ja polsterdusele kuigi mugavad. Aga võta näpust – istuda on neil väga mõnus.
Suurde ehk vanasse lihtrahva ootesaali tulevad samasuguse kujuga vineerpingid. Kes siis peab rongi ootama lihtrahva poolel ja kes tohib minna sakste saali? «Sünnijärgset kõrgemat klassi meil enam pole, siin võivad nüüd kõik inimesed minna sinna saali, kuhu ise tahavad,» muheles vaksalihoone taastamisega tegelev arhitekt Aivar Roosaar. «Vanasti oli see suur hoone avatud ja selline on see nüüd jälle.»
Ootesaalide taastamist lõpetava OÜ AK-Varad omanik Aare Käära lisas, et esimesse saali tuleb perroonile viiva ukse ette tammepuidust tuulekoda, reisijaid vedav Edelaraudtee toob sinna piletiautomaadi ja teleri. Hoones on traadita internet ja kõlarid.
Üks pool valmis
Aare Käära loodab, et sel nädalal vaatab linnavalitsuse komisjon ühtekokku 344-ruutmeetrised ootesaalid ja tualetid üle ning nädala lõpus võiks laias laastus poolel vaksalihoonel kasutusluba käes olla. Linnarahvale tahetakse jaama uksed avada 24. juulil. Jaamaülemat tööle ei võeta, uksed avanevad ja sulguvad hommikul-õhtul automaatselt.
«Võttis aega, mis võttis, aga tulemuse üle on mul hea meel,» ütles kevadeni jaamahoone taastamisega tegelnud ettevõtja Rein Kilk. «Olen väga rahul, et me ei teinud kompromisse. Seal on nüüd uhked stukid, aaderdused ja dolomiidist põrandad nagu tsaariajal.»
Kilgi arvestuse järgi on jaamahoone taastamiseks kulunud vanas rahas oma 30 miljonit krooni. Vaksalihoone teise poole taastamise võtab ta ette siis, kui keegi soovib seal hakata näiteks restorani pidama.
Ootesaalide üürnikuks hakkab Eesti Raudtee tütarfirma AS EVR Infra, makstes nende eest renti kuni 6,5 eurot ruutmeetri kohta.