/nginx/o/2011/01/13/498375t1h4243.jpg)
Riigikohtu eilne otsus, mis lubab Eestil Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) ühineda, oli Euroopa Liidu integratsiooni viimane piir, mida praegune põhiseadus lubab, edasised arengud vajavad juba põhiseaduse muutmist rahvahääletusel, leiab Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise.
«Riigikohtunike arvamused olid enam-vähem pooleks, kuid väikse enamuse moodustasid need, kes leidsid, et praegusel hetkel põhiseadus võimaldab stabiilsusmehhanismiga ühineda,» sõnas Madise.
Tema sõnul oli eilne põhiküsimus riigikohtus see, kas praegune põhiseadus võimaldab Eestil ESM-iga liituda või mitte, teisel juhul oleks tulnud hakata põhiseadust muutma ning seda rahvahääletuse teel. Kuna ESM on oma olemuselt välisleping, siis keelab põhiseadus referendumi sellega liitumise küsimuses.
«Riigikohtu enamus leidis, et põhiseaduses lubatud piir ei ole veel ületatud, kuid samal ajal otsuse viimane punkt ütleb selgelt, et see nüüd oli viimane piir, järgmisel juhul tuleb põhiseadust juba täiendada ja seda saab teha ainult rahvahääletusel,» lausus ta.
Madise juhtis tähelepanu riigikohtu otsuse viimasele punktile, mis ütleb, et ESM-iga liitumine on viimane piir, mida praegune põhiseadus lubab, edasise Euroopa Liidu integratsioon korral on vajalik põhiseaduse uus täiendamine. Seda rõhutasid eile teiste seas ka peaminister ja president.
Madise selgitas, et kuna Eesti põhiseadus välislepinguid rahvahääletusele panna ei luba, siis tuleb need ratifitseerida parlamendis. Riigikogu on keerulisemate välislepingute arutamiseks kaasanud ekspertide gruppe, kes peavad hindama konkreetsete välislepingute vastavust Eesti põhiseadusega.
«Eksperdid leidsid, et Lissaboni lepe võrreldes tollaste aluslepingutega ei kitsendanud oluliselt Eesti otsustusvõimalusi. See tõttu polnud tarvis põhiseadust muuta. See oli ekspertide suhteliselt üksmeelne arvamus, seejärel riigikogu lepingu ka ratifitseeris,» rääkis Madise.
Eksperdid analüüsisid ka ESM-i eelkäija EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond) ratifitseerimise eel, kas see mahub 2003. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduseparanduse raamidesse või mitte.
Eile juhtis president sellele tähelepanu, et poliitikud ja eksperdid peavad ausalt ja arusaadavalt inimestele seletada. Madise märkis, et on ESM-i arutelusid meedia vahendusel jälginud, kuid kuna spetsialistid on võrdlemisi keeruliselt rääkinud, siis võis see inimestele raskusi valmistada. Ta avaldas arvamust, et ehk tuleks leida selgitamiseks senisest huvitavamaid ja arusaadavamaid viise.
«Tegelikkus on see, et kui tuleb põhiseadust muuta, siis tuleb sama moodi arutada ja selgitada nagu enne Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletust, mis oli samuti põhiseaduse täiendamise hääletus. See peaks olema ikkagi aus, mõistlik ja tasakaalustatud jutt aga piisavalt lihtne, et oleks võimalik aru saada,» ütles ta