Haridusministeerium: riigieksamid ei pea ülikoolidesse sisseastumist otsustama

«Ülikoolidel on vabadus ja õigus ise otsustada, mille alusel nad vastu võtavad – kas riigieksamite, vastuvõtukatsete alusel või neid kombineerides,» selgitas haridusministeeriumi avalike suhete konsultant Rein Joamets. Ta rõhutas, et keskkooli lõpu- ja ülikoolide sisseastumiseksamid pole kunagi formaalselt seotud olnud, vaid et sellised valikud on olnud ülikoolide enda teha.

Joametsa hinnangul on viimaste aastate jooksul arengud olnud selles suunas, et gümnaasiumi lõpueksamid keskenduvadki üldhariduskooli lõpetamisele. Seda toetab ka ülejärgmisel aastal kehtima hakkav uus gümnaasiumi lõpetamise kord, mis koosneb kolmest kohustuslikust riigieksamist (eesti keel, võõrkeel ja matemaatika) ning uurimistööst ja koolieksamist, mis lähtuvad õpilase õppesuunast.

Riigieksamite kohta on alati olnud väga palju erinevaid arvamusi, kuid matemaatikaeksami kohta on ministeerium saanud valdavalt positiivset tagasisidet. Ülejärgmisest aastast kasutusele tulev kohustuslik matemaatikaeksam jaotub kaheks, reaalsuuna õpilastele laia ja teistele niinimetatud kitsa matemaatika riigieksam.

«Tuleb märkida, et matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi peavad määravaks kõrghariduse omandamisel enamus ülikoolidest, seda näitavad ka nende seatud sisseastumise tingimused,» sõnas Joamets.

Haridusministeeriumi esindaja ei nõustunud väitega nagu nõuaksid reaalainete eksamid praegu suure hulga valemite meeldejätmist, eksamites olevat olulisemal kohal oskus neid valemeid kasutada.

Uue gümnaasiumilõpetamise süsteemi arutamise juures osalesid ka koolijuhid, ülikoolide õppeprorektorid, lapsevanemad, õpilaste ja õpetajate esindusorganisatsioonid.